Hanno Pevkur ütles Delfile, et kogu 1,6 miljardit eurot on tellimustena kulunud.

Pevkur ütles, et riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) endise töötajana peaks Kusti Salm teadma, kuidas moonahankeid tehakse. "Kui ta ütleb, et fakt on, et ei ole tellitud, siis vastupidi, fakt on tellitud," märkis Pevkur.

Pevkur selgitas, et moonahanked käivad nii, et kõigepealt tellitakse moon ära ja siis jõutakse lepingutesse, kui on teada, millal tootjad suudavad moona toota ja tarnida.

"Selles mõttes, kui te vaatate ahelrida, et septembris kiitis valitsus 1,6 miljardit heaks ja sealt edasi, siis te näete kuude lõikes, mis on tehtud," viitas minister oma laupäeval ühismeediasse tehtud postitusele.

Pevkur lisas, et laskemoon hakkab laekuma selle järgi, kuidas tootjad suudavad seda tarnida.

"Nii, et fakt on see, et kogu 1,6 miljardit on tellimustesse pandud ja see, millal nad täpselt hakkavad kohale laekuma, sõltub juba konkreetselt tootjatest ja sellest, kuidas RKIK konkreetsed hankelepingud alla kirjutab," sõnas Pevkur Delfile.

"Kui me saime selle otsuse alles septembris ja hakkasime tellima, siis see spetsiifiline pikamaamoon, õhutõrjemoon, lühimaa õhutõrjemoon, ei ole selline, et sa lähed ja saad selle kohe. Selleks ongi läbirääkimised. Kõigepealt on LOR (Letter of Request) ehk taotlus, siis on vaja sellele tootjapoolset vastus, siis on sõltuvalt sellest, kas raamleping, minihange või mitte ja siis jõutakse alles lepingusse ning hakkavad tarned toimuma," kirjeldas Pevkur.

Kusti Salm avaldas pühapäeval sotsiaalmeedias kriitilise postituse, kus ütleb, et 1,6 miljardist laskemoonarahast ei ole praeguseks sentigi ära kulutatud.

"Mul on väga keeruline kõrvalt vaadata eilseid kaitseministri kommentaare seoses 1,6 miljardi laskemoona hangetega. Fakt on see, et tänaseks on kaitseminister kaitseväe juhataja (KVJ) sügisesest nõuandest ära tellinud laskemoona null euro eest ja minu arvates on see tänases olukorras täielikult vastutustundetu. Eesti jaoks on tegemist absoluutselt eksistentsiaalse küsimusega," kommenteeris Salm.

"Väga kergekäeliselt käib minister ümber ka riigisaladuse argumendiga, et justkui ei saa kõigest rääkida. Sellega ei varjata mitte asjade ära tegemist, mis on riigisaladuse mõte, vaid looritatakse mitte-midagi-tegemist. Kahjuks pean tõdema, et kaitseministri muster on täpselt sama, mis eelmisel suvel: sõnadest on suur üleküllus, aga teod jäävad praktikas tegemata," lisas ta.