Lauri Läänemets kommenteeris pühapäeval kaitseministeeriumi endise kantsleri Kusti Salmi kriitikat kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) suunas, öeldes, et teema vajab tugevat avalikkuse tähelepanu.

Läänemetsa sõnul paneb muretsema ainuüksi see, et on tekkinud vaidlus, kas laskemoon on Eestile tellitud või mitte.

"Tühja koha pealt vaevalt, et nii olulised teemad kerkivad. Ma ei tea, kas õigus on Salmil või Pevkuril, aga mõlemad räägivad kindlas kõneviisis. Arvestades, kuidas riigikaitse otsuseid viimase aasta jooksul valitsuses teha tuli, vajab teema tugevat avalikkuse tähelepanu," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias ja lisas, et valitsus, kuhu kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, tegid otsuseid kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ning kellelgi ei olnud kahtlust, et tuleb tegutseda.

Läänemets ütles aga, et Pevkurist suurem sõnaõigus riigikaitse küsimustes on peaminister Kristen Michalil, kelle tähtsaim eesmärk on korras riigieelarve.

"Hanno Pevkuri kaitseks ütlen, et oma ministritööd võtab ta tõsiselt ja omab valitsuse tasandi juhtimisel küllaldaselt kogemusi. On aga asju, mis ka riigikaitses on kaitseministrist kõrgemal ja suurema sõnaõigusega. Selleks on Reformierakond ja peaminister, kelle jaoks oli pidevaks probleemiks see, et kaitse-eelarve suurendamine ei sobi kokku riigieelarve tasakaalu poole liikumisega," selgitas Läänemets.

"1,6 miljardi euro eest laskemoona soetamine ei tahtnud mahtuda kuidagi nelja-aastase eelarvestrateegia perioodi, sest selle järgi hindas Euroopa Liidu komisjon Eesti riigi rahanduse tervist. Mäletan, et nädal aega enne riigieelarve ja eelarvestrateegia otsustamist tegime sotside poolt viimase katse ettepanekuga, et unustame Euroopa Liidu reeglid ning teeme vajalikud investeeringud ära. Seda ettepanekut sai korratud ka selle aasta alguses mitmeid kordi," lisas ta.

Läänemetsa sõnul oli toonase koalitsioonilepingu tegemisel lähtuda lõpuks eelarvereeglitest jaitseministeeriumi väitest, et moonaoste tuleb hajutada, sest kõike kohe ei saa. "Viimane on osutunud hiljem pooltõeks," märkis Läänemets.

"Reformierakonna kuvand oli kunagi korras riigieelarve. See on midagi, mida Michal taga igatseb ning erakonna reitingu tõusuks väga oluliseks peab. Seetõttu tuleb heas mõttes avalikkuse survet uue valitsuse plaanidel peal hoida, sest kahte asja korraga ei saa – ei saa korras riigieelarvet ja kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet täita," kirjutas ta.

Läänemets tõi välja, et kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne lähtub uuendatud NATO plaanidest ning ajast kui Venemaa saavutab Eesti piiri taga valmisoleku poliitilise tahte korral rünnata. "Aastatel 2026 ja 2027 peame kummalgi aastal lisama sõjalisse riigikaitsesse miljard või natuke rohkem eurot, sealt edasi keskmiselt 300 kuni 400 miljonit eurot aastas järgmised 20 aastakümmet. Kaitseväe juhataja kuu tagasi valitsusele antud sõnum oli konkreetne – olulised ostud ja otsused tuleb teha kolme aasta jooksul. See tähendab, et ka 1,6 miljardi moona ost tuleb sellesse perioodi mahutada," selgitas Läänemets.

"Nende ettepanekute seas on ühe mobilisatsioonilaine asemel kolme tegemine, mis peaks 40 000 võitleja asemel tagama meile kuni 110 000-pealise reservarmee. Need ettepanekud ei vaja koalitsioonikõnelusi, vaid otsust elluviimiseks. Meil on kiire," lisas ta.

Läänemets märkis, et uus valitsus kaotab samal ajal olulise osa riigikaitsemaksust ning praeguse seisuga lõdvendab EL eelarvereegleid riigikaitse investeeringuteks vaid neljaks aastaks.

"Vähenevad riigi tulud, nelja aasta pärast taastuvad EL-i eelarvereeglid ja Michali pingutus näidata riigieelarve parandamist ei lähe kokku. See on koht, kus Michal valib partei reitingu parandamise ja riigikaitse vahel. See on koht, kus Hanno Pevkur vajab tuge, sest parteiliin on temast üle. Saame seda tuge pakkuda konstruktiivse ühiskondliku survena. Küsigem ja nõudkem," kirjutas Läänemets.

Läänemets soovitab Pevkuril otse riigikogu riigikaitsekomisjonis esitada faktid, kas laskemoona on hakatud ostma või mitte. "Ühiskond vajab siin kindlust, selgust ja julgeoleku teemadel ei tohi valitsus, kui institutsioon, kaotada oma usaldusväärsust," lisas ta.

Kusti Salm avaldas pühapäeval sotsiaalmeedias kriitilise postituse, kus ütleb, et 1,6 miljardist laskemoonarahast ei ole praeguseks sentigi ära kulutatud.

"Mul on väga keeruline kõrvalt vaadata eilseid kaitseministri kommentaare seoses 1,6 miljardi laskemoona hangetega. Fakt on see, et tänaseks on kaitseminister kaitseväe juhataja (KVJ) sügisesest nõuandest ära tellinud laskemoona null euro eest ja minu arvates on see tänases olukorras täielikult vastutustundetu. Eesti jaoks on tegemist absoluutselt eksistentsiaalse küsimusega," kommenteeris Salm.

"Väga kergekäeliselt käib minister ümber ka riigisaladuse argumendiga, et justkui ei saa kõigest rääkida. Sellega ei varjata mitte asjade ära tegemist, mis on riigisaladuse mõte, vaid looritatakse mitte-midagi-tegemist. Kahjuks pean tõdema, et kaitseministri muster on täpselt sama, mis eelmisel suvel: sõnadest on suur üleküllus, aga teod jäävad praktikas tegemata," lisas ta.

Hanno Pevkur tõrjus omakorda Salmi kriitikat, et 1,6 miljardist laskemoona ostmiseks eraldatud rahast ei ole praeguseks sentigi ära kulutatud. "Fakt on see, et kogu 1,6 miljardit on tellimustesse pandud ja see, millal nad täpselt hakkavad kohale laekuma, sõltub juba konkreetselt tootjatest ja sellest, kuidas RKIK konkreetsed hankelepingud alla kirjutab," sõnas Pevkur Delfile.