Koalitsioonilepingus on kirjas: "Täiendavate kaitseinvesteeringutega hangime pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil." See kõlab sarnaselt, nagu teie olete laskemoona vajadust kirjeldanud ja ka endine kaitseväe juhataja Martin Herem. Peaminister Kristen Michal on öelnud, et järgmise kolme aastaga suunatakse riigikaitsesse kolm miljardit eurot. Teie olete rääkinud, et minimaalne laskemoonavajadus on 1,6 miljardit. Kas need uue valitsuskoalitsiooni sõnumid vastavad nendele ootustele, mida teie hinnangul Eesti julgeolek vajab?

See on igatpidi tervitatav, et uus valitsus, peaminister on laskemoona varude probleemi leevendamise võtnud endale suureks poliitiliseks eesmärgiks, on sõnastanud poliitilise soovi seda küsimust lahendada. See on kõige olulisem asi. Kui on poliitiline soov, siis tavaliselt kaovad teelt igasugused takistused ja detailid.
Kui poliitilist soovi ei ole, siis tavaliselt veeretatakse igasugused detailid ja muud mured ette, miks seda parajasti teha ei saa. Seetõttu on see kindlasti tervitatav.

Me peame siin detailidega veel natuke tööd tegema. Praegu tundub, et see nii-öelda uus raha, mis on täiendavalt nendele kaitsekuludele, mis on seni kokku lepitud, on umbes umbes üks miljard ja natukene peale. Ja seal on veel omakorda kokkulepe, et mingi osa sellest läheb sisejulgeolekusse, mis on ka väga oluline. Aga nende detailidega saab täpsemalt lähinädalatel tegeleda
ning ma arvan, et uuel valitsusel on kindlasti huvi ja soov täpsema plaaniga võimalikult kiirelt välja tulla, et inimestesse vajalik kindlustunne tagasi süstida.

Üks miljard on siis lisaks täiesti uut raha, aga see tähendab ju seda, et 0,6 miljardit oleks justkui sellest miinimumprogrammist veel puudu laskemoona jaoks?

Niimoodi matemaatiliselt jah, on see puudu. Aga ma jällegi tulen tagasi selle juurde, et on olemas poliitiline soov ja tahe. Peaminister on oma väljaütlemistes selle oma kõige olulisema prioriteedina sõnastanud. Töötame nende kaartidega, mis meil praegu on ja ju me jõuame sinna ka, et meil ikka nina vee peale jõuaks.

Kas teie isiklikult, kes te selle probleemi ühiskonnas laialt tõstatasite, olete rahul nende sõnumitega, mis uuest koalitsioonist sel teemal tulevad ja mis koalitsioonilepingust vastu vaatavad?

Ma pean ütlema, et nii kodanikuna kui ka selles valdkonnas töötava inimesena olen ma sellega pigem rahul. On tugevad selged sõnumid, mis loovad kindlustunnet mitte ainult inimestele, peredele, vaid ka ettevõtetele, et siin pikaajaliselt investeerida, siin äri teha. See on selle tagatis, et meil turvalisus oleks tagatud ja meil see sõnastatud eesmärk, et Eestit ei okupeerita enam mitte kunagi, oleks kuskil selgelt poliitiliselt pidevalt ära sõnastatud.

Kas te selle kõige valguses ei arva, et kiirustasite ametist lahkumisega?
Ehk võinuks oodata uue valitsuskoalitsiooni loomiseni, selle olukorrani, mis meil praegu on ja siis karjääriotsused, kas siis jätkamise või lahkumise osas teha? Kas te kahetsete seda, et otsustasite nii äkki lahkuda?

Ütleme, et tagantjärgi on alati elu lihtsam elada kui tänases päevas. Aga ma arvan, et selleks, et see poliitiline silmanägemine jälle teravaks läheks, oli selline raputus ikkagi vajalik.

Koalitsioonilepingus seisab veel sõnum mitmekihilise õhutõrje kohta: "Õhuruumi kaitsmiseks arendame välja Eesti mitmekihilise õhutõrje, integreerides selle NATO õhukaitsemudeliga. Pöörame erilist tähelepanu droonidest tulenevatele ohtudele." Mida see võiks täpsemalt tähendada? Praegu me teame, et Eesti on ostnud keskmaaõhutõrjesüsteemi Iris-T. Kas õhukaitset on plaanis veelgi tugevdada?

Ma ei ole siin väga palju detailidega kursis ja ma arvan, et nende detailidega tuleks veel tööd teha. Koalitsioonileping rääkiski sellest, et valitsus oma otsustes lähtub kaitseväe juhataja nõuannetest, kuidas seda täpselt teha. Eks nüüd, kui detailid saavad selgemaks, siis kaitseväe juhataja tuleb selgema plaaniga välja
ja siis saab seda valitsuses arutada.

Fakt on see, et Iris-T-st pikema laskeulatusega rakette me täna lubada ei saa.
Ja seda ei ole ka minu teada plaanis. Küll aga selles samas laskemoona paketis on sees siis täiendav laskemoon Iris-T jaoks.

Mis seda koalitsioonilepingu punkti puudutab, siis ma näen ise, et rõhuasetus on seal peamiselt droonivastase tõrje peal, mis on vajalik nii sisejulgeolekus
kui ka sõjalises julgeolekus.

Kas laskemoona kõrval ei oleks oluline hankida juurde ka laskeplatvorme, sest kui platvorm puruks lastakse, siis ei ole ju kuskilt neid rakette lasta?

Selleks me käimegi ringi siin selliste kitsendustega nagu miinimumvajadus jne. Loomulikult, rohkem on selles vallas parem, aga selleks, et me saaksime nii-öelda nina vee peale selles osas, mis me täna oleme plaaninud, siis need, millest me siiamaani oleme rääkinud, on miinimumlahendused. Mõistagi rohkem platvorme on parem kui vähem platvorme.

Aga ma ütlen siin ka ära, et ma ei taha siin kuidagi kaitseväe juhataja rolli endale võtta. Kaitseväe juhataja otsustab Eestis neid asju, et kui palju meil täpselt milliseid platvorme vaja on.

Kuhu te edasi tööle lähete?

Ma ei ole seda otsust veel teinud. Eks siin teised käivad uurimas, aga ma plaanin sellega tegeleda siis, kui mul see töö saab tehtud.