Eesti ootab USA-lt nõusolekut järgmise partii HIMARS-ite tarne kiirendamiseks
Kaitseministeerium ootab vastust Pentagonilt, kas USA on valmis kiirendama järgmise partii HIMARS raketisüsteemide võimalikku tarnet Eestile. Seni tellitud süsteemid saabuvad kevadel, kuid kaitseministeerium plaanib rakette juurde osta.
USA-st tellitud raketisüsteemid HIMARS jõuavad kohale kevadeks või varasuveks. Tellitud kogust ei avaldata.
Kaitseministeerium on aga kinnitanud, et kavatseb süsteeme juurde tellida, muu hulgas ka hiljuti kasutusele võetud kuni 500-kilomeetrise laskeulatusega rakette PrSM. Need on plaanis osta 1,6 miljardi euro raames, mis valitsus andis süvatulevõimekuse suurendamiseks.
Kaitseministeerium küsis tootjalt Lockheed Martinilt, kas see täidaks uue tellimuse kiiremini kui praegu plaanis.
"Eile kohtusin ma Lockheed Martiniga Abu Dhabis kaitsetööstusmessil, andsin neile edasi oma väga selge sõnumi – kui Eesti sooviks täiendavaid HIMARS-eid hankida, siis peab olema see pakkumine oluliselt kiirem kui meile praegu teadaolevalt on. Aga sain ka vastuseks, et siis on vaja saada Pentagoni nõusolekut. Nii et me praegu tegeleme sellega," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.
Uusi süsteeme soovib Eesti paari, mitte aga nelja või viie aasta jooksul, ütles minister. Pentagonilt loodab Pevkur saada vastuse võimalikult kiiresti.
"Ma arvan, et mingi kuu-paari jooksul on meil see otsus tehtud, millise süsteemiga me edasi läheme ja siis me saame ka minna hankesse," sõnas Pevkur.
Juhul kui HIMARS-i süsteemide varasem tarne ei toimu, tuleb Pevkuri sõnul kaalumisele muude raketisüsteemide ost, näiteks Lõuna-Koreast. Sama meelt on ka riigikogu riigkaitsekomisjoni asejuht Leo Kunnas.
"Aeg on kriitiline praegu. Tõesti, kui USA ehk siis Lockheed Martin ei suuda koos USA administratsiooniga seda kiirendamisotsust teha, siis tuleb meil kaaluda teisi alternatiive," ütles ta.
Kunnase hinnangul peab Eesti suurendama kogu süvatulevõimekust lähtuvalt NATO standarditest pärast erinevate relvasüsteemide loovutamist Ukrainale. See puudutab nii miinipildujaid kui ka liikursuurtükke.
"Suurendama kõiki 155mm pataljone 24 relvasüsteemini – tellima Koreast veel 12 Kõud juurde ja samamoodi ka 12 Caesarit. /.../ Meil oli enne Venemaa laiaulatusliku kallaletungi algust Ukrainale 78 relvasüsteemi – järelveetvat ja liikursuurtükki kokku. Me ei ole selle tasemeni praegu veel jõudmas," rääkis Kunnas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"