Kuhu teie hinnangul kogu see debatt seoses selle 1,6 miljardi euro suuruse
laskemoona ostuga on jõudnud?

Ma arvan, et sarnaselt kõigi meedia jälgijatega on tekkinud tunne, et see on sööstnud poliitilise tähelepanu keskmesse. Probleemistik selle osas, et Eesti peaks tõepoolest võtma tõsiselt ning ära täitma kõik NATO-le antud lubadused ja kohustused... Minu hinnangul selle põhjal, mida on öelnud kaitseminister, teised valitsuse liikmed, koalitsioonipartnerid, on toetus sellele olemas.

Nii et teie hinnangul nad teadvustavad nüüd rohkem seda vajadust osta laskemoona?

Mulle on seda päris paljud poliitikud kinnitanud, sealhulgas kaitseminister. Ma arvan, et sellega liigutakse nüüd väga tõsiselt edasi.

Kui vaadata neljapäevast valitsuse pressikonverentsi, jääb siiski mulje, et seda raha on äärmiselt keeruline leida. Kuivõrd teie näete, et see on valitsuse prioriteet?

Sellele, et seda raha on keeruline leida ja see on suur summa, ei ole kunagi keegi vastu vaielnud. See ongi valitsuse keerukas töö leida need lahendused.
Aga mul on tunne, et paralleelselt vajadusele on hakatud väga loovalt lähenema ka nendele võimalustele, kuidas seda ära teha. Kas siis läbi võlakirjade, läbi
maksu, läbi mingisuguse laenulahenduse. See kõik aitab sellele debatile kaasa.

Kas te näete, et need asjad suudetakse ära teha sellel aastal? Me ju teame, et probleem on selles, et mida kauem me ootame selle otsusega, seda kauem me ootame ka laskemoona. Kas te näete, et need otsused sünnivad lähiajal?

Ma näen seda, et kui sinna taha rakendada energia, siis see asi ettevalmistuste taha ei jää. See ei ole see asi, mis aega pidurdab. Tõenäoliselt poliitilised otsused on need, mis võtavad aega ja selle kulgemise kiirust ei oska ma ennustada.

Kas teie hinnangul on see teema praegu valitsuse jaoks oluline ja õhus?

Jah, ma näen seda. Ja seda sain ma ka tagasisidena uue kaitseväe juhataja kindral Merilo käest, kes eile seda teemat valitsuses tutvustas, et tagasiside oli igati konstruktiivne ning kõik valitsuse liikmed mõtlesid hooga kaasa.

Kas teie hinnangul saab valitsuse koostöö uue kaitseväe juhatajaga sel teemal olema hea ja adekvaatne?

Koostöö valitsusega on adekvaatne kogu aeg olnud. Ja kindla peale ta sellisena ka jätkub.

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kaitseväe laskemoona vajadust kommenteerides, et Eesti ei pea end kaitsma üksi, vaid appi tulevad liitlased. Samuti rõhutas ta, et nipsust 1,6 miljardi leidmine riigikaitsesse ei ole mõeldav ning riigi kulusid tuleb vaadata tervikuna. Kallas rõhutas ka seda, et kaitsekulude arvelt ei saa ülejäänud ühiskonda seisma panna.

ERR soovis saada laskemoona debati arengule kommentaari ka kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt, kes varem seda teemat avalikult ja väga põhjalikult kommenteerinud on. Kaitseväe vastus viitab aga Heremi meelemuutusele, mis puudutab laskemoona teema avalikku kommenteerimist.

"Kindral Herem on laskemoona hankevajaduse detaile juba põhjalikult avalikult seletanud ja kommenteerinud. Valitsuse ja selle liikmete seisukohti peaks kommenteerima nad ise," vastas ERR-ile kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem kapten Taavi Laasik.