USA otsustas peatada Ukrainale sõjalise abi andmise. Kusti Salmi sõnul tähendab see, et olukord on väga tõsine. Salm tõdes, et viimased kolm aastat on siinse piirkonna julgeolek läinud järjest halvemaks.

"Tahaks hirmsasti öelda, et ootame ja vaatame, hommik on õhtust targem ja hoiame külma kõhtu ja selget pead. Aga selge on see, et olukord on erakordselt tõsine. Sellises olukorras pole viimase kolme aasta jooksul olnud Ukraina, Euroopa julgeolek ega ka Eesti julgeolek," ütles ta.

"Viimased kolm aastat on kvartal kvartali kaupa, aasta aasta kaupa meie julgeolek läinud siin kehvemaks, olgugi et Eesti on teinud siin olulisi asju, Euroopa on teinud murrangulisi otsuseid. Aga see haigus võtab aina uusi siirmeid ja ravi peab olema aina tugevam. Kahtlemata Ukrainas ja Kiievis on praegu väga karmid päevad. Eestis ja ka Euroopas tuleb neil kuudel ja nädalatel teha otsused, mis on võib-olla selle põlvkonna kõige olulisemad," lisas Salm.

Salm tõdes, et siiski ei ole USA viimase aja otsused olnud ootamatud, vaid USA on enam kui 10 aastat oodanud Euroopalt suuremat panustamist kaitsesse. Probleem ei ole olnud Salmi sõnul USA-s, vaid Euroopa tegevusetuses.

"Juba Barack Obama ajal oli teada tuntud reset-poliitika, mille sisu oli ju sama – me vaatame, et te teete Euroopas liiga vähe, meie kulutame 3,5 protsenti, teie kollektiivselt 1,5 protsenti, üritaks kokku leppida. Aga USA poliitikas on jätkunud viisakust ja võib-olla on natuke olnud puudu strateegilisest järjepidevusest, et see kuidagi välja juurida. Normaalne otsuse protsess oleks ju selline, et Euroopa ja USA liidrid saavad kokku, teevad mingi üleminekuaja, ütlevad, et viie aasta pärast meie jalajälg siin väheneb ja selle aja jooksul te asendate selle kuidagi. Aga selle küsimus ei ole olnud selles, et USA ei ole tahtnud laua taha maha istuda, vaid et Euroopa liidrid pole olnud nõus rohkem kaitsesse panustama," selgitas ta.

Salmi sõnul avaldab USA abi peatamine Ukrainas mõju igas relvaliigis. Ta lisas, et kuigi lühiajaliselt on võimalik Ukrainal enda tootmisega ning Euroopast ja mujalt maailmast saadavate relvadega USA-st tekkiv tühimik ära täita, siis pikemas perspektiivis läheb keeruliseks.

"Keskpikas perspektiivis läheb keeruliseks luure, logistika, kaugmaarelvade, suurtükitule, soomuse asendamine, mida USA on Ukrainale väga palju andnud," ütles Salm. Ta märkis, et Euroopal on aga siiani relvi, mida pole Ukrainale üldse antud, näiteks Taurused.

Salmi hinnangul on praegu diplomaatia rindel toimuv strateegiline mäng, millega Ukrainale survet avaldada. Tema hinnangul paistab sellel ka mõju olevat.

"Kui meil on üldse sõjaalaloost midagi õppida, siis on kaks asja: A – kõik sõjad lõpevad kunagi, ka Ukraina sõda; B – sõjad lõpevad, kui kaotaja otsustab. Diplomaatia teed minnakse tavaliselt siis, kui on selge, et sõjalisel teel lahenduseni ei jõuta. See on olnud kogu Venemaa kurnamissõja taktika eesmärk – veenda Ukrainat ja lääne liitlasi selles, et tema võidab kokkuvõttes. Ja täna oleme sinna olukorda jõudnud. Ja siin ei räägita läbi ainult Ukrainaga ja küsimus pole ainult Ukraina rindejoones, vaid laiemalt selles, mismoodi Euroopa ja USA suhtuvad Ukrainasse," kommenteeris ta.

"Aastavahetuse paiku hakkasid ilmuma uudistesse jutud rahust. Kõigepealt väga ettevaatlikult, eitavas toonis. Nüüd oleme kahe-kolme kuuga jõudnud olukorda, kus sellest räägitakse täiesti jaatavas toonis, räägitakse vaherahudest, räägitakse rahudest ilma garantiideta jne. See on kindla peale Eesti, Euroopa ja Ukraina julgeoleku jaoks halb," ütles Salm, kelle sõnul on liitlased justkui suurte kaotustega juba leppimas ja väikestest asjadest endale võite välja koorimas.

Salmi sõnul näitavad arvutused, et kui kogu Euroopa panustaks Ukraina abistamisse, siis ei oleks see kokkuvõttes kallis hind, mida rahu eest maksta.

"Kaitseministeerium tegi eelmise aasta alguses Ukraina võidustrateegia, mis ütles, et selleks, et Ukraina sõja võidaks, peaks sõjaline abi olema umbes 120 miljardit eurot aastas. Kui USA ja ülejäänud riigid sealt ära võtame, siis tähendab, et Euroopa riigid peaks panustama poole rohkem. Eesti (toetuse) kohta arvutus oli 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on umbes 100 miljonit eurot. Kui see kahekordistada, siis 200 miljonit eurot. Kui lihtsalt võtta kõik Euroopa inimesed, jagada nende peale see summa ära, siis see teeb 16 eurot kuus. Ei tundu väga kallis hind, mida maksta selleks, et Euroopas rahu alles jääks," selgitas Salm.