Hanno Pevkur selgitas "Välisilmale" antud intervjuus, et palju kõneainet saanud 1,6 miljardit eurot laskemoonaraha on täiendus juba varem tehtud kaitsealastele otsustele ning ligikaudu sama suures summas hangitud moona on Eestis juba olemas või kohe jõudmas.

"Ma ei võta seda kui 1,6 miljardit, vaid kui enam kui nelja miljardit. See on see, mis meil on hankeplaanides ja see on see, mida oleme hankinud. Sellest rohkem kui neljast miljardist – alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas – 800 miljonit on juba kohal, 700 miljonit jõuab sel aastal ehk selle aasta lõpuks on 1,5 miljardi euro eest moona Eestis. Eelmisel aastal näiteks 100 rekatäit moona, mis on väga suured kogused," rääkis ta.

"See 1,6 mljardit on täiendus juba neile plaandele, mida me soetame. Ja see täiendus lähtus kaitseväe juhataja soovidest ja nõuannetest. Kui see otsus eelmise aasta septembris tuli, alustas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) kohe nende moona erinevate tüüpide hankimist. Väga paljudes neist, miljardi ulatuses me läksime justnimelt rahvusvaheliste partneritega koos selleks, et saada paremaid tingimusi, hinda ja kiiremat tarnet. See on kõik töös," lisas minister.

Pevkuri sõnul on soovitud moona kiiresti Eestisse jõudmine tähtsam kui allkirjad lepingutel.

"Kinnitan, et kõik see 1,6 miljardit ja isegi rohkem – loitering'i osas läksime 400 miljoni euro ulatuses hankesse – on hankes ja tellimustes ja jõuab Eestisse nii kiiresti kui võimalik. See on meie huvi, et jõuaks kiiresti Eestisse, mitte raamatupidamislik tehniline huvi sellest, kas üks leping kusagil on allkirjaga või mitte. Vahel võtavad läbirääkimised mõnevõrra kauem aega selleks, et tarne oleks seeläbi kiirem," selgitas ta.

Pevkuri kinnitusel saavad ka Eestiga ühishangetes olevad riigid olukorra kiireloomulisusest aru.

"Poola saab väga hästi aru – Poola kaitsekulud liiguvad kuuele protsendile. Ka Prantsusmaa saab väga hästi aru. Ma ei kahtle meie liitlastes grammigi. Prantsusmaa on meie üks tugevamaid liitlasi. Me leppisime Prantsusmaaga kokku ülikiires hankes Caesarite suurtükkidele ja umbes poole aastaga olid meil Caesarite suurtükid siin. Sellepärast läksimegi Prantsusmaaga valitsuste vahelisse kokkuleppesse," rääkis Pevkur.

"Moonaga on sama lugu – Pransusmaa on see, kes meie olemasolevat süsteemi Mistral toodab ja muidugi oli meie huvi suurendada sedasama Mistralit. Oli hea meel, et lisaks Eestile ja Prantsusmaale tuli sinna veel kolm riiki lisaks," lisas kaitseminister ja rõhutas, et keegi ei venita vajaliku tellimisega.

Pevkuri sõnul on ka praegu tellimisel olevatele vahenditele, näiteks HIMARS-itele ka alternatiivid töös. Samas sõnas minister, et Eestile on väga tähtis säilitada kaitsepoliitiline side USA-ga, kellelt HIMARS-id on tellitud.

"Alternatiivid on töös. Oleme neid kaardistanud, kogu eeltöö on selleks tehtud. Aga enne kui läheme alternatiivi peale, mõistkem, et meil on lisaks moona hankimisele näiteks kuskilt kaugemast riigist USA-ga väga tugev kaitsepoliitiline suhe. USA sõdurid on siin, USA on jätkuvalt NATO kõige tugevam sõjaline jõud. Loomulikult me vaatame, et tarnetingimused oleksid meile sobivad, aga eelkõige on meie huvi see, et säilitada USA-ga väga tugev kaitsepoliitiline side," selgitas ta.

Pevkuri sõnul ei tähenda see, et Eesti kardaks USA-ga tülli minna. "Me ei karda midagi. Me kaitseme Eesti riiki kõikide võimalike vahenditega. Meie huvi on, et Eesti kaitseväel oleks olemas kõik vajalikud vahendid. USA, kõik saavad aru, on väga tugev sõjaline jõud ja muidugi on meie huvi – mitte kartus, vaid huvi ja vajadus –, et USA oleks Eesti ja kogu Euroopa kaitses pühendunud," ütles minister.

Kaitseministeeriumi endine kantsler Kusti Salm kritiseeris nädalavahetusel teravalt kaitseminister Hanno Pevkurit, öeldes, et 1,6 miljardist laskemoonarahast pole praeguseks sentigi ära kulutatud. Samuti pälvis Pevkuri töö kriitikat Isamaa esimehelt Urmas Reinsalult.