Hanno Pevkur nimetas asjatundmatuks jutuks süüdistusi, et Eesti pole valinud laskemoona soetamiseks kõige optimaalsemat hankemehhanismi ehk riik-riik tehingud olnuks kiiremad kui mitme riigi ühishanked.

"Täiesti asjatundmatu jutt. Riigi kaitseinvesteeringute keskuses (RKIK) töötavad väga head eksperdid, nad valivad iga moona puhul täpselt õige ja vajaliku hankeviisi," ütles minister "Esimeses stuudios".

"Näiteks suurtükimoona soetame koos Saksamaaga, õhutõrjemoona soetame ka koos Saksamaaga, aga läbi European Sky Shield initsiatiivi, mis annab meile parema hinna ja tarne. Näiteks lühimaa õhutõrje soetame koos Poola, Läti, Leedu ja Norraga, mis annab meile kiirema tarne," lisas ta.

Pevkur tõi võrdluseks selle, kui Eesti soovis kunagi tellida linnugripi vaktsiini 250 000 doosi, aga Soome samal ajal 10 miljonit, siis Eesti tellimus jäeti ootele. "Moonaga me ei taha olla olukorras, kus meie kogused jäävad kusagile ootele, vaid me oleme vajadusel koos teisega, et osta suuremad kogused, mis annavad meile mastaabiefektina parema hinna ja ka tarneajas kiiremad tarned," ütles kaitseminister.

"Me valime igaks moonaostuks kõige parema ja kiirema viisi. Seda ma võin kinnitada," rõhutas ta.

Pevkuri töö kaitseministrina on saanud viimastel päevadel palju kriitikat, seda eelkõige kaitserahade kiire kasutamata jätmise pärast. Pevkuri sõnul peaksid inimesed riigikaitse küsimuses kokku hoidma, mitte poliitilisi punktivõite korjama.

"Ma väga sooviks, et kõik inimesed, kes riigikaitses sõna võtavad, lähtuksid eelkõige riiklikest huvidest. See palagan on mõnevõrra liiga kaugele läinud. Eesti riigi kaitse vajab kindlust ja stabiilsust. Ja kui vaatate kõiki otsuseid, mida riigikaitse huvides on tehtud, siis me peaksime hoidma kokku ja oleme varem ka riigikaitses kokku hoidnud, mitte otsinud poliitilise punktivõtu kohti nagu viimastel päevadel on mõni proovinud teha," kommenteeris minister.

Peaminister Kristen Michal (RE) ütles teisipäeval, et lähiaastatel tõusevad Eesti kaitsekulutused üle viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Pevkuri sõnul on katteallikad selleks üsna selged.

"See puudutab eelkõige Euroopa Ülemkogu poolt tehtud otsust, et kui võtta 1,5 protsendi ulatuses kaitsekuludeks laenu, siis see eelarvetasakaalu sisse ei lähe. See tähendab, et kui meie kaitsekulud järgmisel aastal olid planeeritud 3,7 protsendi juurde, kui lisame sinna 1,5 protsenti SKT-st, siis jõuame üle viie protsendi," selgitas ta.

"Euroopa Liidu eelarvereeglid on olemas, aga meil on ka kaitsevajadused olemas. Üleasnne on need kaitsevajadused ja väevõime vajadused kaitseväele anda ja selleks leiame kõik vajalikud võimalused."