Riigikogu liikmed soovisid muu hulgas teada, kas kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne 2023. aastal kinnitatud riigikaitse arengukava koostamise sisendina sisaldas 2023. aastal ka ettepanekut hankida lisamoona.

Pevkur vastas, et mullu 8. juunil valitsusele tutvustatud arengukava sõjalise kaitse peatüki uuendamise käigus tutvustati ka kaitseväe juhataja nõuannet juhuks, kui kaitsekulu oleks enam kui riigikogus heaks kiidetud kolm protsenti SKP-st. 

Küsimusele, kui suure summa eest kaitseväe juhataja moona taotles, vastas Pevkur, et lisamoona vajadusena toodi slaididel välja 1,6 miljardit eurot, mis tol hetkel lähtus päevanormidel (DOS) põhineval arvutusel.

"Selguse huvides tuleb täpsustada, et täiendav moonavajadus oli toodud lisavajadusena samamoodi nagu teised kolme protsendi sisse mittemahtuvad
võimearendused, nagu näiteks tankipataljon, ISTAR jne," ütles Pevkur.

Pevkur lisas, et sel aastal on kaitsevägi üle läinud sihtmärkidepõhisele metoodikale, mille alusel on Heremi poolt tänavu 1. juunil esitatud arvutused tõstnud lisamoona vajaduse lausa 3,2 miljardi euroni.

"Asjaolu, et ka NATO on muutmas moona arvestamise aluseid, on mõistlik lähtuda kuni NATO uute arvutusteni kaitseväe juhataja uutest arvutustest, mille kohaselt peaks Eesti, arvestades vastase hävitatavaid sihtmärke, hankima moona juurde 3,2 miljardi euro eest," kirjutas Pevkur.  

Peaminister Kaja Kallas ütles tänavu juuni keskel, et valitsuses pole kaitseväe moonavajaduseks raha leidmist arutatud, sest kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem pole ametlikult sellise ettepanekuga välja tulnud. Pevkur ütles toona, et tema sai valitsuses laskemoona jaoks raha küsimiseks kõlbulikud arvutused kaitseväe juhatajalt kätte tänavu 1. juunil.

Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest selgub, kaitseväe soov saada lisaks 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks tuleneb Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri.

Sõjalise nõuande järgi peaks süvalahingutes kasutama Eesti relvastuses juba olevate mitmikraketiheitjate Himars erinevat laskemoona (ATACMS), mille lennuulatus ulatub 70 kuni 300 kilomeetrini, laevatõrjerakette, keskmaa õhutõrjet IRIS-T ning varitsevat õhuründemoona Mini-Harpy.

Edasi on kaitseväe juhataja esitanud ka eeldatavad laskemoona kogused piisava hulga vastase sihtmärkide hävitamiseks distantsilt ning toonud välja nende hinnad. Selle kohaselt oleks esimese Vene rünnakulaine purustamiseks vaja näiteks üle 800 ATACAMS-i pikamaaraketi, pea 500 väiksemat GMLRS-i raketti, üle 25 000 suurtükimürsu, üle tuhande täppismürsu.

Sellise koguse ATACMS-i rakettide hind üksi oleks üle kahe miljardi euro. Kokku maksaks aga terve väljatoodud pakett neli miljardit eurot. Kuna aga osa sellest on Eestil juba olemas või planeeritud osta, siis oleks lisaraha vajadus moona ostmiseks umbes 3,2 miljardit eurot. Sellest pool ehk 1,6 miljardit oleks hädavajalik summa.