"Annan läbirääkijatele konkreetse soovituse: vaadake kaitseväe juhataja seniseid sõjalisi nõuandeid ja viige need ellu," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

"Samas peate vastama iseendale, mis on olnud seniseks suutmatuse põhjuseks?
Tuleb nentida, et tänane kaitseminister pole olnud piisavalt suutlik riigikaitse valdkonnas kriitilisi otsuseid langetama ja jõustama. Kolmapäeva hommikul sain riigikogu eelarve kontrolli erikomisjoni istungil teada, et 1,6 miljardi eurosest täiendavast moonasoetusest on kolmapäevase seisuga kohustustega kaetud (ehk tegelik lepe sõlmitud) 0 eurot," märkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul kirjutas ta 2023. aasta 27. juunil kaitseminister Pevkurile vajadusest täiendav moon soetada: "Kiiremas korras tuleks samuti teha täiendav moonahange, et meil oleks puuduvad reservid olemas. Seni tehtu ja ka planeeritav ei ole paraku kaugeltki piisav, seda teavad kõik neisse saladustesse pühendatud ja on avalikult viidanud ka kaitseväe juhataja."

Juba siis oli tema sõnul kaitseväe juhataja täiendav nõuanne suurusjärgus 1,6 miljardit, millest ka Pevkur teadis.

"Pevkur vastas mulle meedias, et ma olen populist ja vassis, et kaitseväe juhataja nõuanded viiakse ellu ning raha läheb riigil mujale vaja," sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et 2023. aasta augustis tegi ta sellekohase avaliku üleskutse, ent Pevkur vaikis moonavajaduse tuimalt maha, olgugi et üha häälekamalt kõneles ajalehtedes sellest toonane kaitseväe juhataja Martin Herem.

"Kaitseväe juhataja Martin Herem astus ennetähtaegselt ametist tagasi.
Järgmisena astus protestiks moonasoetamise suutmatuse pärast tagasi kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. Pevkur kommenteeris, et riiki ei saa uute laenudega lõhki rebida ja moona soetamist arutatakse valitsuses. Toonane peaminister Kallas ütles, et tema ei tea sellest midagi. Reformierakondlane Kristo Enn Vaga nõudis möödunud aasta juunis Pevkuri tagasiastumist, kuna kaitseministeeriumis valitseb juhtimiskaos," meenutas Reinsalu.

"Uus kaitseväe juhata esitas möödunud suvel uue sõjalise nõuande, kus oli toodud vajadus kiiresti moon hankida 1,6 miljardi eest. Nüüd muutis Pevkur retoorikat ja hakkas kõnelema, et toetab täiendava moona ostmist, valitsuse eelarve strateegiasse kirjutati see sisse aastateks 2025-2031. Seda põhjendati sellega, et varem ei jõua. Ka see on vale," jätkas Reinsalu.

"Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Saar on läinud aastal korduvalt sedastanud, et poliitilise tahte ja raha eraldamise korral on võimalik soetada moon aastaks 2028. Ka Pevkur ise on oma valedega jõudnud ummikusse.
Alul rääkis ta, et kaitseväe juhataja pole moona küsinud. Siis rääkis ta, et selleks pole raha. Siis rääkis ta, et sellega ei jõua kiiresti tulemuseni seoses defitsiidiolukorraga. Viimase vale tunnistas ta ise üles ERR nädalakokkuvõttes 26. jaanuaril, et kui eraldataks lisaraha, saaks 1,6 miljardi eest moona hankida juba 2027 aastaks," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei ole kaitseminister suutnud paraku tajuda adekvaatselt riigi elulisi julgeolekuvajadusi ajaperspektiivis.

"Me oleme kaotanud aega, sellel on Eesti julgeolekule eluline ja seoses moona kallinemisega ka rahaline hind. Ka langetatud otsuseid pole juhtimise tasemel suudetud jõustada, mõistetavalt ei saa ma siin avalikustada salajaseks kuulutatud infot," lausus Reinsalu.

Reinsalu soovitas valitsuskoalitsiooni läbirääkijatel tunnistada suutmatust ja vahetada välja kaitseminister Hanno Pevkur.

"Asjad on riigikaitse vallas liikunud mitte kaitseministri juhtimise tõttu, vaid vaatamata sellele, ehk teisisõnu on juhtimine olnud selles vallas mitte parempoolne, vaid kehvapoolne," lõpetas Reinsalu.

Pevkur: kogu 1,6 miljardi eest on moonasoetused töös

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles vastuses Reinsalule, et kahjuks näitavad Reinsalu rünnakud moonahangete ja riigikaitse teemadel tema puudulikku arusaamist tänapäeva rahvusvahelise julgeolekumaailma toimimisest.

"Sellistes küsimustes oleks vastutustundlik enne avalikku esinemist tutvuda faktide ja detailidega, et mitte õõnestada Eesti usutavust rahvusvaheliste partnerite silmis," lausus ta.

Pevkur andis sotsiaalmeedia postituses ülevaate moonahangete olukorrast.

"Kui valitsus langetas otsuse täiendavaks moonaostuks mahus 1,6 miljardit eurot, oli algusest peale selge, et soetused tehakse esimesel võimalusel, kuid tarned jaotuvad aastate peale (kuni aastani 2031). Täpselt selle plaani järgi oleme ka tegutsenud. Saan kinnitada, et tänaseks on kogu 1,6 miljardi euro ulatuses moonasoetused töösse pandud, tegelikult isegi suuremas mahus," lausus Pevkur.

Pevkur tõi välja, et hangetes on pikamaa ründevõime HIMARS-i näol (maht 500 miljonit eurot), lühimaa õhutõrje Piorun (460 miljonit), keskmaa õhutõrje IRIS-T laskemoon (300 miljonit), lühimaa õhutõrje Mistral (160 miljonit eurot), loitering/ründedroonid (100 miljonit 70 km ulatusega ründedroonidele, kolm miljonit FPV-droonidele) ja suurtükimoon (ligikaudu 100 miljonit).

Pevkur lisas, et tegelikult on Eesti esitanud uusi moonatellimusi juba suuremas mahus kui valitsuse lisapakett 1,6 miljardit.

"Sellele lisanduvad veel varasemalt planeeritud moonahanked 1,2 miljardi ulatuses. Ehk oleme juba lepingus või tellinud moona praeguseks enam kui 2,8 miljardi euro eest. Seda just selleks, et täiendava või kiirendatud rahastamise tingimustes saaksime vajalikku moona koheselt," ütles ta.

Herem: imelik, et kaitse parandamise tempos pole muutusi olnud

Kaitseväe endine juhataja Martin Herem märkis sotsiaalmeedias, et kui arvestada, et julgeolekuperspektiivid on viimase aastaga ainult tumedamaks muutunud, siis tundub pehmelt öeldes imelik, et Eestil sõjalise kaitse parandamisega tempoga midagi muutunud pole.

"Arutame, analüüsime, ootame NATO nõudeid. Samas räägime "pimedatest" ja aeglastest lääneliitlastest... Minu arvates saadame me Venemaale hoopis sõnumi: "Kui sa Ukrainas lõpetad, siis oota veidi, sest meie pole veel valmis. Pealegi meie arvates peaksid sa ise ka kosuma enne kui midagi uut ette võtad"," märkis Herem.