Kuusk kaitseministeeriumist: sisekontrolli pole ja julgeolek on alamehitatud

1. septembril kaitseministeeriumi kantslerina alustanud Kaimo Kuusk loob eraldi kaitsetööstuse asekantsleri koha ning koondab samal ajal kaks asekantslerit Susan Lillevälja ja Tiina Uudebergi. Enda vastutusalasse loob ta eraldi osakonna sisekontrolliks ning selleks, et jälgida, kas ministri korraldused on täidetud.
Millega hakkab tegelema uus kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler?
Tema vastutusalas läheb praegu olemasolev innovatsiooni osakond, loome juurde kaitsetööstuse osakonna. See asekantsler hakkabki vedama kaitsetööstuse poliitika väljakujundamist ja arendamist, et olla selline vedur ja koordineerija ühel ajal.
Mida see praktikas tähendab ehk mis läheb nüüd paremaks, mis läheb ilusamaks?
Kõigepealt tekib üks konkreetne punkt, kellega suhelda kaitsetööstuse ettevõtetel, ülikoolidel ja teadusasutustel. Ja loomulikult ka kaitseväel ja kaitseliidul kui tarbijatel. Seda on mulle hilissügisest saati ka mitmed kaitsetööstusettevõtted rääkinud, et kes oleks üks inimene, kellega suhelda. Ta hakkabki tegelema kaitsetööstuse tõmbamisega kliendi ligi.
Tema hakkab siis koordineerima praegugi käimasolevaid toetusvoore?
Just. Ja kaitsetööstusel on ka mure, kuidas saaks katsetada oma kraami. Kõigepealt produkt valmis saada ja siis teha selliseid käigukatsetusi. Kaitsetööstusettevõtete jaoks on ülioluline, et meil oleks näidata ette ka välisturgudele, et meie kaitseliit või kaitsevägi juba on võtnud mingeid asju katsetada. Tekitamegi sellise ühe punkti, kelle poole pöörduda, et selliste katsetusteni jõuda.
Kas varem ei ole see koostöö kaitsetööstuste liidu ja kaitseväe vahel kenasti töötanud ilma, et kaitseministeerium seal vahel oleks?
Ei toimi päris ladusalt. Siin on oma roll kaitseväe akadeemial, kaitseväe peastaabil, aga ka kaitseliit mängib siin heas mõttes kaasa. Peab tunnistama, et sellist selgust on vähe.
Ma saan aru, uus asekantsler hakkab tegelema ka kaitsetööstusparkide küsimusega. Muide, kas kaitseministeerium Ämari pargi vaidlusele on lahenduse leidnud? Ehk kas vaidlust peetakse õiguslikult lõpuni või on lähedal mingi kompromiss?
Eile õhtul tundus, et jõudsime kompromissile üsna-üsna lähedale, et kõik, kes tahaksid Eestis kaitsetööstust arendada, saaksid seda teha ja et me kõigi jaoks vajaliku taristu ja maalapi leiame.
Missugune see ministeeriumi pakutud kompromiss oleks?
Saame sellega kõigepealt ühele poole, et siis läheme avalikuks.
Kaitseministeeriumis liidetakse senised kaitseplaneerimise ja kaitsevalmiduse asekantsleri ametikohad, luuakse üks kaitsevõime asekantsleri ametikoht. Miks seda muudatust vaja on?
See on ühelt poolt loogiline, et need kaks valdkonda kokku kuuluvad. Nad on varem tegelikult ka kaitseministeeriumis koos olnud ja kokku annabki see ühe väeloome. Ühelt poolt me planeerime, eelarvestame, teeme koostööd hangetega ja teisel pool on siis see, kas vägi on valmis ja kas kaitsetahe on olemas.
Kaitsetahe hõlmab nii reservväelasi, ajateenistust kui ka tegevväelasi. Pöörame sellele inimfaktorile ka suuremat tähelepanu ja ühe kogumina on see minu silmis hästi loogiline.
Kas uuele asekantslerile hakkavad siis alluma kõik need osakonnad, mis on praegu kahe asekantsleri vahel jagatud või tuleb osakondade struktuuris muutusi?
Näiteks strateegilise kommunikatsiooni tõstame kantsleri alluvusse, kus on ka selle loogiline asukoht, kui vaadata, kuidas see asi on organiseeritud teistes ministeeriumites.
Ja üks moment on veel minu jaoks väga oluline, arvestades, kui palju lisaraha tuleb kaitsesse. See on järelevalve pool. Oma viie kuu kogemuse pealt pean tunnistama, et siin on lünki. Sisekontroll on praktiliselt üldse puudu, julgeolek on alamehitatud ja audit ebapiisav.
Teeme eraldi osakonna kantsleri alluvusse, kes hakkab kõige sellega tegelema. Sealhulgas ka vaatama, kuidas ministri otsuseid on täidetud. Näiteks kaugel me oleme mingi kaheksa kuud tagasi vastu võetud otsuse täitmisega. Selline järelevalve poole tugevdamine on kriitiline.
Kuidas teie kirjeldatud olukord kaitseministeeriumis üldse kujuneda sai? Te olete seda protsessi kindlasti nii-öelda tagasi kerinud.
Sellele ajalooliselt ma veel päris sisse vaadanud ei ole. Seda võib teha, aga mina fikseerisin hetkeolukorra ja siit läheme edasi.
Mis ohud sellega kaasnevad, kui süsteemi läheb palju raha, aga sisekontroll on kehv?
Me ei ole kiirelt suutelised reageerima väljakutsetele ja see puudutab mis tahes intsidente, mis valdkonnas juhtuda võivad või on juhtunud. See pildi ette saamise aeg on lubamatult pikk, kui üldse.
Ja kui me räägime kaitsevaldkonda tulevatest investeeringutest, siis on oluline, et oleks pilt ees, et hanked oleksid tehtud kõik läbipaistvalt ja ausalt reegleid järgides. Siin on suur roll olnud riigikontrollil. Mulle tundub sellesama viie kuu pealt, et me ei ole tegelikult kohati olnud ka riigikontrollile väga head partnerid.
Kas see tähendab, et kui riigikontroll tegi kaitsehangete auditit, siis ei saanud nad kogu infot, mis vaja?
On olnud venimist, on olnud ka seda, et kontroll toob välja märkusi ja minu soov on, et me võtaksime need märkused, remondiksime need ära ja jälgiksime näiteks poole aasta pealt, kus me oma protsesside parandamisega oleme jõudnud?
Kas teie maja ise teeb hangetele auditeid?
Meil on ministeeriumis auditijuht – üks inimene. Minu hinnangul selgelt ebapiisav jõud.
Missugust tulemust senised auditid näitavad? Kas seni on tehtud kõik hästi?
On küsimärke, kuhu ma tahaksin kindlasti veel sisse vaadata, aga seda ma siin praegu raadioeetris lahkama ei hakkaks.
Kas need küsimärgid riigihangetes on väikesed koperdamised, mida ikka ette tuleb või on need sellised, kus te näete, et riigi raha on võib-olla läinud valesse kohta?
On lohakusvigu, aga need ei ole kõige olulisemad. Aga muude küsimärkide puhul ma tõesti hetkel raadioeetris ei hakka seda avama.
Millal me teada saame?
Siis, kui töö on tehtud.
Mida see tähendab, et julgeolek on alamehitatud?
Kaitseministeerium ei ole ainult ju kaitseministeeriumi hoone siin Sakala tänaval. Ministeerium peab tegelema kogu valitsemisala tegevuse koordineerimisega. Meie hetkel olemasolev julgeoleku pool suudab peamaja turvalise hoida, aga koordineerimise koha pealt on meil vaja ikka palju rohkem teha.
Aga selleks, et julgeolek ei oleks alamehitatud ja et tekiks uus sisekontrolli osakond, on vaja lisaraha.
Ma arvan, et need vahendid me suudame leida ja oma planeerimise protsessis ettepoole vaadata. On kohad, kust kokku hoida ei saa, sest muidu pärast on totrad tagantjärele tarkused ja oleksid.
Hüva. Aga tuleme tagasi selle juurde, mis läheb paremaks, kui liita tänased kaitseplaneerimise asekantsleri ja kaitsevalmiduse asekantsleri ametikohad?
See on see selguse pool. Näiteks need tööülesanded, mis minu nägemuses võinuks olla ühel pool – tuleb välja, et nende eest vastutab hoopis teine pool. Me paneme need kokku. Nii on klaarim ja meiega on selgem suhelda ka teistel riigiasutustel ja ministeeriumitel.
Ikkagi, missugust kvaliteedihüpet te ootate? Kas mingid protsessid on siis tänase jaotuse tõttu takerdunud? Tooge näiteid, mis võiks muutuda.
Suured planeerimisprotsessid, mida me teeme iga-aastaselt või iga kahe aasta tagant, muutuvad arusaadavamaks ka valdkonna sees. Ja niisugune ressurss – kaitsevalmidus üleminekukoht muutub palju sujuvamaks.
Kriitikud ütlevad, et asekantslerite ametikohad ühendatakse peaasjalikult selle jaoks, et Tiina Uudeberg ja Susan Lilleväli välja vahetada. Kuidas kommenteerite?
Kui nüüd struktuurimuudatus esimesel märtsil jõustub, loome ühe täiesti uue asekantsleri koha ja kaks tükki liidame. Niisiis on selge, et vajadused oskuste ja omaduste suhtes ju muutuvad. Nii et igal juhul tuleb konkurss nende kahe kohaga.
Kui seda struktuurimuudatust ei oleks tarvis teha, siis kas te värske kantslerina saaksite selle meeskonnaga edasi minna? Või saan ma õigesti aru, et teie hinnangul ongi vaja meeskonda teistsuguseid oskusi, teadmisi, kogemusi?
Iga juht ju töötab meeskonnaga ja mina olen selgelt meeskonnamängija. Meeskonnas on oma rollid. Kes on kaitsemängija, kes loobib kolmeseid, kes läheb ja paneb pealt. Aga üksteise toetamine on oluline igal juhul, nii et see meeskonnavaimu hoidmine, meeskonna formeerimine on juhi jaoks igavpäevane ülesanne.
Ja teie tahaksite natuke teistsugust meeskonda, kui teile kapteniks tulles anti?
Nii see kapteni lugu kord juba on, et sõltub, mis ookeanil seilad, sellist meeskonda vaja on.