IISS toob oma raportist The Military Balance 2025 välja, et kümne suurima armeega Euroopa riigis, mille hulgas on ka Ühendkuningriik, oli eelmisel aastal tegevteenistuses kokku rohkem sõdureid kui Venemaal. Ka Euroopa riikide kombineeritud kaitsekulutused ületasid mullu selgelt Venemaa oma.

Raporti andmeil oli Venemaal eelmisel aastal tegevteenistuses 1 134 000 sõdurit. Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Itaalias, Suurbritannias, Kreekas, Hispaanias, Rumeenias, Bulgaarias ja Hollandis oli tegevteenistuses 1 243 800 sõdurit.

Arvud muutuvad Euroopa jaoks veelgi soodsamaks, kui kaasata Türgi, kus eelmisel aastal oli teenistuses 355 200 sõdurit. Ukrainat, erinevalt Türgist, ei käsitleta raportis Euroopa riigina, kuid Ukrainas oli eelmisel aastal teenistuses 730 000 sõdurit.

Sõjalised kulutused on ligikaudu võrdsed

Raporti kohaselt olid Euroopa riikide, sealhulgas Türgi ja Ühendkuningriigi, kaitsekulutused eelmisel aastal kokku 457 miljardit dollarit.

Venemaa kaitsekulutused olid 145,9 miljardit dollarit, aga kui võtta arvesse ostujõu pariteeti, olid Venemaa kaitsekulutused 461,6 miljardit dollarit ehk pisut suuremad kui Euroopa kogukaitsekulud.

IISS-i raportit analüüsid Soome väljaanne Iltasanomat märkis, et eelmist aastat võib Euroopa-siseselt pidada pöördepunktiks, kuna majanduslikult märksa suurem Saksamaa edestab nüüd ka kaitsekulutuste poolest Ühendkuningriiki, mis on viimastel aastakümnetel Euroopas kaitsele kõige rohkem raha kulutanud riik.

Saksamaa kaitse-eelarve kasvas mullu 86 miljardi dollarini ja selle tõusule aitas kaasa toetus Ukrainale. Briti kaitsekulude suurus oli 81,1 miljardit, Prantsusmaal 64, Itaalial 35,2, Poolal 28, Hollandil 23,6, Hispaanial 19,4, Türgil 14,2, Rootsil 12,2, Norral 9,8, Soomel 6,9, Taanil 5,5 miljardit dollarit.

Vaid Venemaa, Hiina ja USA, kelle kaitse-eelarve on omaette klassis, kulutasid kaitsele rohkem raha kui Saksamaa: USA kulutas eelmisel aastal kaitsele 968 miljardit dollarit.

Iltasanomat tõi välja, et Soome kaitse-eelarve oli eelmisel aastal 6,9 miljardit dollarit.

Eesti kaitsekulud olid kaitseministeeriumi kodulehe andmeil eelmisel aastal 1,3 miljardit eurot ehk 3,21 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). IISS-i hinnangul olid Eesti kaitsekulutused mullu 1,7 miljardit eurot.

Tegevteenistuse ja reservide suurused erinevad tohutult

Raporti kohaselt oli Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem tegevteenistuses sõdureid Prantsusmaal - 202 200, kuid Prantsusmaa nagu ka mõne teise sõjalise suurjõu reserv oli väga väike, jäädes alla isegi Eestile.

Suuruselt järgmised relvajõud on Saksamaal (179 850), Poolal (164 100), Itaalial (161 850), Suurbritannial (141 100), Kreekal (132 000), Hispaanial (122 200), Neile järgnevad Rumeenia (69 900), Bulgaaria (36 950), Holland (33 650), Tšehhi (26 600), Norra (25 400), Soome (23 850), Rootsi (14 850), Taani (13 100), Eestil (7100).

Suurima reservväelaste arvuga oli IISS-i andmeil aga Kreeka, kus on reservis 289 000 võitlejat.

Suuruselt teine reservvägi on Soomel, kus on raporti kohaselt 233 000 reservväelast, kellest 180 000 maaväes, 29 000 õhuväes ja 24 000 mereväes. Iltasanomat toob siiski esile, et Soome kaitseväe kodulehel on kirjas, et kaitseväe suuruseks sõja ajal on 280 000 sõdurit ja reservi kuulub ligikaudu 870 000 soomlast.

Paljudel suurtel riikidel on aga reservis väga vähe võitlejaid: näiteks Prantsusmaal oli eelmisel aastal 38 500 ja Saksamaal 34 100 reservväelast, mida on vähem kui Eestil (41 200).

Suuruselt kolmas reservväelaste vägi on Euroopa Liidu välistest Euroopa riikidest Šveitsil, kus oli 123 450 reservväelast, järgnevad Austria (106 900) ja Suurbritannia (70 450). Rumeenias on 55 000, Küprosel 50 000, Taanis 44 200, Eestis 41 200, Prantsusmaal 38 500, Poolal 37 500, Saksamaal 34 100, Portugalil 23 500, Rootsil 21 500, Horvaatial 21 000, Ungaril 20 000, Lätil 16 000, Itaalial 14 500, Hispaanial 13 800, Leedul 12 950, Hollandil 6350, Belgial 5900, Bulgaarial 300, Iirimaal 1500, Sloveenial 950 ja Maltal 260 reservväelast. Tšehhil, Slovakkial ja Luksemburgil ei ole reserviste.

Euroopa Liidu riikides oli kokku 1 090 610 reservväelast, Venemaal on reservis 1 500 000 meest. Samas EL-i riikides, Suurbritannias ja Türgis oli kokku 1 539 760 reservväelast.

Analüütik: Euroopal on Venemaa vastu head šansid

Soome Välispoliitika Instituudi direktors Hiski Haukkala sõnul annavad raportis toodud andmed alust öelda, et Euroopal on väga head võimalused aja jooksul Venemaa ohuga toime tulla.

"Euroopal on märkimisväärne tööstusvõimsus. Potentsiaal on tohutu," tõdes ta, kuid lisas, et Euroopas ei pruugi üks pluss üks alati kahega võrduda.

"Kokkusobimatuid relvasüsteeme on üsna palju. Suur osa nägusatest sõjaväelastest on pigem kasarmuvalvurid kui kõrgelt koolitatud väed, keda saab kiiresti lahingumissioonidele rakendada," rääkis Hautala.

"Suurim väljakutse on tema sõnul tuumarelvasektoris, kus Euroopa jääb Venemaast oluliselt maha. Erinevalt prantslastest ja brittidest on Venemaal väga erinevaid ja suurel hulgal tuumarelvasüsteeme.

Haukkala ütles ka, et peab Euroopa tähtsaimaks sõjaliseks jõuks Ukrainat, millel on nii väed, kogemused kui ka relvastus.

Soome kaitseväe endine juhataja, rahvasaadik Jarmo Lindberg leiab, et Euroopa ja Venemaa võimekuse täpsem analüüs eeldaks lahinguüksuste arvu võrdlemist.

"Peaksime välja selgitama, kui palju brigaade on Euroopal ja kui palju Venemaal. Siis on näha võitlusjõudude vahekorda," rääkis ta.

Lindbergi sõnul on Euroopas küllaldaselt lennukeid, laevu, allveelaevu, lahingutanke ja rakette, aga probleem on selles, et seadmeid toodavad mitmed erinevad riigid ning erinevates riikides toodetud relvastus ei pruugi ühilduda.

"Isegi kui 155-millimeetrine kahurimürsk ei sobi teises riigis toodetud sama kaliibriga kahurile," tõdes ta.

Koordineerimisel aitaks NATO ja USA

Sellist olukorda saab muuta NATO abil, lisas Lindberg. "Ilma NATO-ta oleks Euroopa laiali nagu varblaste parv. NATO-s on tehnika ja tegutsemisviisid standardiseeritud, et ühendbrigaadis suudaksid eri riikide pataljonid koos sõdida," selgitas ta

Haukkala rõhutas, et NATO-s ei toimi miski ilma USA juhtimiseta.

"Sõjaline planeerimine, operatsioonide läbiviimine ja ressursside koordineerimine toimub Ameerika Ühendriikide juhtimisel NATO-s. EL-il pole ühtegi neist, sest ta ei ole kavatsenudki regionaalkaitset ise teostada," märkis Hautala.