Kaitseväe juhataja värskest sõjalisest nõuandest ja NATO väevõime eesmäkidest lähtuvalt otsustati, et Eesti kaitsekulutused tõusevad juba järgmisel aastal viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), hiljem tõenäoliselt isegi üle selle. Kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul arendatakse välja kõik vajalikud võimed.

Võimearendustega soovitakse edasi minna võimalikult kiiresti. Seetõttu ei oodata kaitsevaldkonna puhul riigi eelarvestrateegia aruteludega augustini, vaid tehakse need ära aprillis. Lähinädalatel valmib kaitse- ja rahandusministeeriumi koostöös täpne rahastamisplaan.

Veidi leevendab olukorda Euroopa Liidu eelarvereeglite lõdvendamine, millega arvatakse 1,5 protsendi ulatuses kaitsekulutusi eelarvetasakaalust välja. Kolmapäeval selguvad ka Euroopa 150-miljardilise kaitsefondi laenutingimused.

Vaatmata sellele on aga tõenäoline, et Eesti mingil hetkel eelarvereegleid rikub.

"Kui mul on valida ja Eesti rahval on valida, siis parem iseseisva rahva esindajana Brüsselis seletada eelarvereeglite rikkumist ja tasakaalust üleminemist kui teistsugune olukord, et sõda käib Eesti territooriumil. Sellest me lähtume, me teeme, mida teha on vaja," ütles peaminister Kristen Michal (RE).

Küsimusele, miks ei ole valitsus varem samasugust otsust teinud, vastas Michal: "Kõik võetud laenud, kõik kulutatud raha tuleb kuidagi katta."

Välisminister, Eesti 200 liige Margus Tsahkna ütles, et valitsus peab tagama vajalike võimete tekitamiseks raha.

"Meie ülesanne valitsusena on tagada rahastus, et need reaalsed võimed tekitada. Need võimed ei ole lihtsalt pommid ja laskemoon ja mingid masinad, need on ka inimesed," sõnas ta.

Kaitseministeerium hakkab kohe ette valimistama järgmise kolme aasta täiendavaid hankeid. Pevkuri kinnitusel ei oota ees aga ainult väevõime arendused, vaid ka ajateenistuse moderniseerimine ja personalimuudatused.

"Me kõik saame aru, et ostes uusi väevõimeid, on vaja ka personali, on vaja ka väge. Üldise sissejuhatusena ütlen, et me peame harjutama ennast ka mõttega, et reserviste me peame hakkama oma kaitsemudelis rohkem kasutama, mis tähendab, et nad hakkavad suure tõenäosusega mingis ulatuses tihedamini käima õppekogunemistel," rääkis Pevkur.

Viimastel päevadel on kaitseministrit kritiseeritud laskemoona liiga aeglase soetamise tõttu. Pevkur kinnitas taas, et 1,6 miljardi eest on kõik hanked töös. Peaminister kutsus omakorda opositsiooni üles kaitseteemasid mitte sisepoliitikasse vedama, kuid ei öelnud selgelt, kas kaitseministri töökoht säilib.

"Ministrite tööpakkumised, et põnevust hoida, tulevad ikkagi nädala lõpus, siis kui juhatused on. Nii et kõigepealt räägime sisust ja siis töökohtadest. Tööpakkumisi me praegu ei tee," ütles Michal.