Riigieelarvelised asutused maksid jaanuaris kodumaiseid toetusi 59,0 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sotsiaaltoetuste maht suurenes 25,1 miljoni euro võrra, peamiselt vanaduspensionide kasvu tõttu. Vanaduspensionide väljamaksed kasvasid 20,3 miljoni ja ennetähtaegse vanaduspensioni väljamaksed 2,1 miljoni euro võrra.

Keskvalitsuse eelarvepositsioon oli jaanuari lõpuks plussis 123 miljoni euroga, mis on 2024. aasta sama kuuga võrreldes 187 miljoni euro võrra parem, peamiselt juriidilise isiku tulumaksu suurema laekumise tõttu. Ettevõtted kasutasid võimalust kasum enne maksutõusu välja võtta.

"Jaanuarikuu ülejääk on aga ajutine ning järgnevatel kuudel liigub eelarve taas puudujääki, ulatudes 2025. aasta eelarve prognoosi kohaselt aasta lõpuks ligikaudu kolme protsendini SKP-st," märkis rahandusministeerium.

Keskvalitsuse ülejääk on viimaste aastate lõikes erandlik, viimati oli see sellisel tasemel 2018. aasta alguses.

Ka mittemaksuliste tulude laekumine oli jaanuaris suurem kui eelmisel aastal, peamiselt välistoetuste ja CO₂ tulude suurema laekumise tulemusel. Samuti laekus jaanuaris esimest korda mootorsõidukite registreerimistasu, mis tõi riigieelarvesse kolm miljonit eurot.

Pea kõik kulud suurenesid

Kodumaistest vahenditest eraldatud sihtfinantseerimine suurenes jaanuaris 3,2 miljoni euro võrra, eelkõige kultuurivaldkonna toetuste kasvu tõttu.

Tegevustoetused kasvasid aastaga 30,7 miljoni euro võrra, sealhulgas suurenesid hariduse, riigikaitse ja kultuuri valdkonnas antud toetused ning kohalikele omavalitsustele eraldatud tasandus- ja toetusfondi vahendid. Selle aasta jaanuaris suunati suurimad toetused kaitseliidule ja sihtasutusele CR14, kokku 17,0 miljonit eurot riigieelarvest.

Riigieelarveliste asutuste tööjõukuludeks maksti 119,6 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 6,8 protsenti. Riigisektori palgakulude suurenemist vedasid jaanuaris õpetajate palgafondi kasv ja palgatõus kaitsevaldkonnas. Samuti suurenesid tööjõukulud eripensionide eraldiste väljamaksete kasvu tõttu.

Investeeringute maht kasvas jaanuaris 2,1 miljoni euro võrra, peamiselt kaitseotstarbelise varustuse soetamise tõttu.

Finants- ja majandamiskulud jäid sellel aastal võrreldes eelmise aasta jaanuariga samale tasemele.

Edasiantud maksutulud suurenesid jaanuaris 31,4 miljoni euro võrra ehk 8,2 protsenti. Kasvu mõjutasid peamiselt füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse suunatud maksete suurenemine.