Aasta tagasi andis haridus- ja teadusministeerium (HTM) teada, et alustab omavalitsustega läbirääkimisi, et lõpetada vastuvõtt alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse. Esimesena võttis ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore. Selliseid omavalitsusi on Eestis 14.

Tänaseks on teada, et gümnaasiumiosa sulgemisotsused on tehtud vaid neljas-viies väikegümnaasiumiga omavalitsuses.

"Eelmisel aastal tegid mitu omavalitsust need otsused ja mõned on veel jõustumas. Sellel aastal lõpetavad gümnaasiumihariduse andmise Järva-Jaani, Mustvee ja Iisaku gümnaasium, 2026. aastal Kallavere keskkool. Eelmisel aastal tegi Mustvee vald otsuse, kus Peipsi gümnaasiumi põhikooli osa liideti Mustvee kooliga ja gümnasistid liideti Avinurme gümnaasiumiga. Ligi viis gümnaasiumiastet on oma otsused kätte saanud," ütles ERR-ile haridusministeeriumi varaküsimuste asekantsler Henry Kattago.

Kattago sõnul on ülejäänud omavalitsuste osas pilt kirju.

"On neid omavalitsusi, kes on lubanud, et nad analüüsivad oma gümnaasiumivõrgu tulevikuvõimalusi. Loomulikult on ka neid, kes ütlevad,
et nad ei plaani midagi teha ja neid, kes ütlevad, et nad ei plaani midagi teha enne kohalike omavalitsuste valimisi, küll aga võib-olla pärast valimisi. Nii et elame-näeme," sõnas Kattago.

Kuigi kõikjalt kärpival riigil on kindel plaan koolivõrgu reformimisega edasi minna, pole praegu seaduslikke hoobasid, kuidas omavalitsusi kiiremini otsustama panna.

"Kui KOV aga hoolimata sellest, et gümnaasiumõpilaste arvu kahanemine on selge, midagi ette ei võta, siis tänase seadusandliku raami juures ei olegi riigil midagi teha, kui seda olukorda pealt vaadata," ütles Kattago.

"Aga kui otsustatakse poliitilisel tasemel, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muudetakse nii, et teatud rahastushoobadega mõjutatakse omavalitsusi, siis võib see olukord olla teistsugune. Aga ma ütlen veel kord, et ei tasu sündmustest ette rutata, sest täna on see olukord, kus otsustuspädevus omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumite osas on omavalitsustel endil," selgitas Kattago.

Kavast, et alates 2028. aastast võiks haridusministeerium väikegümnaasiumide sulgemisest keelduvatel omavalitsustel keelata ära põhikooli raha kasutamise gümnaasiumiastme ülalpidamiseks, on räägitud varemgi, kuid Kattago sõnul pole see plaan veel kuskil fikseeritud, ja kui seda ka teha kavatsetakse, siis antakse ka teatud üleminekuaeg.

Koolide teemat arutatakse ka koalitsioonikõnelustel

Praegu on haridusministeeriumil käsil põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) muutmine selleks, et keskhariduse vastutus riigile võtta.

"Oleme veel selles etapis, et kevadeks tuleb väljatöötamiskavatsus koostada ja alles peale seda saame arutada, kuidas on vaja seadust muuta," ütles Kattago.

"Loomulikult tuleb kohalike omavalitsuste ja riigi rahastamise valikud üle vaadata, et juhul, kui anname omavalitsusele ülesandeid juurde või siis võtame riigile kohustusi, mida gümnaasiumihariduse vastutuse võtmine tähendab, siis ilmselt tuleb seal KOV-ide rahastusmudelis ka midagi muuta," selgitas Kattago.

Kattago sõnul pole aga täna need arutelud sinnani veel jõudnud ja täpsemalt saab kommenteerida, siis kui lõppevad koalitsioonilepingu läbirääkimised, kus poliitikutel on kavas muu hulgas arutada, kuidas koolivõrgu korrastamisega edasi minna.

"Seejärel saame rääkida, kas teeme nüüd midagi kiiremalt ära või ei tee. Praegu on PGS-i muutmine endiselt väljatöötamiskavatsuse etapis," ütles Kattago.

Kattago sõnul on gümnaasiumivõrgu korrastamiseks suures pildis kaks lahendust.

"Esiteks see, et tugevamate munitsipaalgümnaasiumitega võivad liituda nõrgemad munitsipaalgümnaasiumid ja seejärel riik hakkab halduslepingutega ostma kohalikult omavalitsuselt gümnaasiumihariduse pakkumist teenusena. Teine alternatiiv on see, et kui lähikonnas KOV-ile kuuluva gümnaasiumi sulgemise järel teist suuremat munitsipaalgümnaasiumit ei ole, siis on õpilastel võimalik minna õppima lähedalasuvasse riigigümnaasiumisse või kutsehariduskeskusesse," sõnas Kattago.

Saaremaa vald: esialgu jätkame Orissaares gümnaasiumiga

Üks sellistest omavalitsustest, kus asub alla 40 õpilasega gümnaasium, mida esialgu sulgeda ei plaanita, on Saaremaa vallas asuv Orissaare. Otsuse sulgemise suunas võib aga kallutada nii riigi sihttoetuse kaotamine kui ka see, et riik keskhariduse enda vastutusele võtab.

"Gümnaasiumi sulgemise arutelusid on peetud, aga praegusel hetkel on plaanis Orissaare gümnaasiumiga jätkata. Vallas on seisukoht selline, aga vaadatakse mureliku pilguga, et kui õpilaste arv seal ikkagi väheneb, siis ühel hetkel tuleb see sulgemise otsus teha," ütles Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.

Praegu vald Orissaare gümnaasiumi lõpetamist ei näe, sest kooli õpilastel on Kuressaarde üle 50 kilomeetrine teekond. Nende õpilaste liikumine ühele või teisele poole saab Tamkivi sõnul olema keeruline.

Tamkivi ütles ka, et kui riik peaks võtma ära toetuse gümnaasiumiosalt, siis see kindlasti mõjutab nende otsust sulgemise suunas. "Kui gümnaasiumid võetakse riigile, nagu plaan on, siis riik teeb selle otsuse nii või teisiti ära," lisas poliitik.

"Perspektiiv sealsetele lastele on minna Kuressaarde gümnaasiumisse, täiskasvanute gümnaasiumisse või ametikooli. Või siis minna mandrile. Igal juhul tähendab see seda, et lapsed peavad liikuma kodusest keskkonnast ära ja tekib küsimus laste majutamisest. See tähendab, et peaksid olema õpilaskodu kohad olemas Kuressaares. See on igal juhul teema juba praegu - kuhu need uued kohad välja ehitada ja mis raha eest seda tehakse," rääkis Tamkivi.

Kohalikele elanikele gümnaasiumi võimalik sulgemine ei meeldi.

"Nad on seda ka väljendanud ja see on arusaadav. Nad tahaksid, et see gümnaasium oleks elujõuline. Saaremaa on ju ühe sellise protsessi ka läbi elanud Leisi gümnaasiumi näitel, kus jäi ka õpilasi väheks ja ei suudetud gümnaasiumit enam tasemel hoida," sõnas Tamkivi.