Kaks miljardit eurot kaitsekuludeks - kui suur raha see on?

Kui Eestil on soov alates 2026. aastast riigikaitsesse panustada viis protsenti SKP-st, siis eelarvekuluna tähendaks see ligi kahte miljardit eurot aastas. Võrdluseks, käesolevasse aastasse on kaitsekulusid planeeritud 1,4 miljardit eurot, mis on niigi eelnenud aastatega võrreldes suur summa.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht rääkis ERR-ile, et täiendav kulu oleks 600-700 miljonit eurot aastas.
Kui suur raha on kaks miljardit eurot? Näiteks Eesti 327 000 pensionäri saaksid kahe miljardi euro eest 507 eurot kuus pensionilisa. Kaks miljardit eurot moodustaks 11 protsenti kogu Eesti avaliku sektori eelarvest.
Päris suure rahasüsti saaks soovi korral kahe miljardi eest anda ka Rail Balticu valmimisse.
"Rail Balticu ehitusse läheb praegu suurusjärgus protsent SKP-st aastas, ehk kaitsekuludeks läheks viis korda rohkem. Rail Balticu Eesti osa kokku hindame praegu üle kolme miljardi, aga see jaotub siis väga mitme aasta peale," rääkis Täht. "Kui teine selline paralleel tulude poole pealt ja vaadata maksulaekumisi, siis kaks miljardit eurot on pool kogu käibemaksu aastasest laekumisest."
Kahe miljardi euro eest saaks kõik eestlased osta aasta otsa umbes 10 kohukest päevas. Tartu suuruses linnas võiks iga elanik lubada endale 20 000 eurot maksva auto.
Tegemist on tõesti suure summaga, kuid kaitsekuludesse panustamine on praegu väga oluline, ütles endine rahandusminister Maris Lauri.
Lauri sõnul tuleb kaitsekulude kasvu taustal uuesti hinnata, millele ja kuidas riik raha kulutab.
"Kui me kaitsekulutusi suurendame, tehes seda laenuga, peame siiski kasutama ka oma muid tulusid, makstulusid, muidu meie võlad kasvavad nii kiiresti nii suureks, et me ei pruugi ühel hetkel nendega toime tulla," lisas Lauri. "Eks me oleme teinud ehitisi liiga suurelt siin paiguti ja jaganud raha natukene lahkemalt laiali kui oleks võinud."
Arvestada tuleb Lauri sõnul sedagi, et kaitsekulude suurendamise tõttu võivad tulla aastad, kus Eesti pole eelarvereeglite täitmises Euroopas pailapse rollis.
"Me juba teame, et Euroopa poolt seatavad reeglid võimaldavad kaitsekulutusi teha täiendavalt 1,5 protsendi ulatuses SKP-st, aga see tähendab, et võib juhtuda, et mõnel aastal me neid reegleid rikume," ütles Lauri. "Ühiskond peab seda ka aktsepteerima, kas seame eesmärgiks täita täpselt neid eelarvereegleid või tulenevalt oma julgeolekuolukorrast kulutame mõnel aastal rohkem ja läheme nendest reeglitest üle."