Reformierakonna koalitsioonikõneliste delegatsioon astus laupäeval erakonna juhatuse ette, et teatada, kellest saavad uues valitsuses Reformierakonna ministrid. Juhatuse järgselt kogunenud erakonna volikogu kinnitas ka uuendatud alusleppe.

Reformierakonna juhatus kinnitas uueks energeetika- ja keskkonnaministri kandidaadiks Andres Suti, sotsiaalministri kandidaadiks Karmen Jolleri ning taristuministri kandidaadiks Kuldar Leisi.

Senistest valitsuse liikmetest jätkavad senistel ametipostitel rahandusminister Jürgen Ligi, kaitseminister Hanno Pevkuri, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ja kultuuriminister Heidy Purga.

Ministrikoha kaotasid senine kliimaminister Yoko Alender ja senine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Erakonna juhatus Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses algas kell 12 ning selle lõppedes tutvustati ministrikandidaate ka erakonna volikogule.

Volikogu päevakorras on ka peaministri ja Reformierakonna esimehe Kristen Michali ülevaade koalitsiooniläbirääkimistest ning koalitsiooni alusleppest.

Eesti 200 pressiesindaja Mathi Kivi ütles, et ka Eesti 200 juhatus ning volikogu kogunevad laupäeval, et teha avalikuks erakonna ministrikandidaadid.

Eesti 200 saab kaks ministrikohta juurde

Eesti 200 jätkab uues valitsuses viie ministriportfelliga. Eesti 200 poolt on siseministri kandidaadiks Igor Taro ning regionaal- ja põllumajandusministri kandidaadiks Hendrik Terras. Haridus- ja teadusministrina jätkab Kristina Kallas, välisministrina Margus Tsahkna ning justiits- ja digiministrina Liisa Pakosta. 

Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul toob uus valitsus muutuse ning uued ministrid on võimelised neid muutusi eest vedama.

"Igor Taro ja Hendrik Terras on end tõestanud võimekate juhtidena ning toovad riigijuhtimisse värskust ja uut energiat. Teeme kiirelt ära otsused majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, kaitse tagamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Eesti 200 jaoks on oluline kokku leppida ka konkreetsetes reformikavades nii riigijuhtimises, tervishoius, digi ja tehisaru kasutuselevõtus kui ka kultuuri ja spordi arendamises majandusharudeks," sõnas Eesti 200 esimees Kristina Kallas.

Sutt: tuuleenergia on kõige konkurentsivõimelisem lahendus

Energeetika- ja keskkonnaministri kandidaat Andres Sutt (RE) rääkis ERR-ile, et tuuleenergia, koos päikeseenergia ja salvestusega, on see, mis toob elektrihinna tulevikus alla.

"Eesti on jätkuvalt riik, kes impordib energiat. Elektri hinda mõjutab meil kõige rohkem see, kui palju me suudame elektrit kohapeal toota," sõnas ta. "Kuna me oleme pidanud importima, siis see on olnud peamine põhjus, miks meie elektrihind on olnud kõrgem ja tuuleenergia on kindlasti üks, mis on praegu kõige konkurentsivõimelisem, aga samamoodi käib siia juurde päikeseenergia koos salvestusega. Tegelikult siis kolmik – tuulepark, päikesepark ja salvestus."

Sutt tõi esile ka kogukondadega suhtlemise olulisuse, seoses tuuleparkide rajamisega.

"Turg liigub päris kiiresti, aga kindlasti on teema planeeringutes ja kindlasti on teema ka kogukondadega suhtlemises, sest väga palju on tekkinud konflikti kogukonna ja arendajate vahel. Ja mu meelest, mida rohkem me targa rahvana kuulame teadlasi, usume uuringute tulemustesse, seda kiiremini me saame edasi liikuda. Kindlasti kogukondade kaasamine ja kogukondadega rääkimine on edu võti," sõnas ta.

Tulevikus põlevkivist elektri tootmisel Sutt perspektiivi ei näe.

"Põlevkivi tagab praegu meil varustuskindlust," ütles Sutt. "Tulevikku vaadates – põlevkivist elektri tootmine ei ole kindlasti see, millel on perspektiivi. See eeldaks uute põlevkivijaamade ehitamist, mille hind on kindlasti miljardites ja mille rahastamine on väga keeruline. See, mis meil on, on olemasolevad põlevkivijaamad. Ma arvan, nende kasutamine kuni kasuliku eluea lõpuni on mõistlik ja sealt edasi me kindlasti liigume rohkem puhta energia tootmise lainel."

"Suur teema omaette on tuumaenergeetika, me oleme ka kokku leppinud, et tuumajaama eriplaneeringu me algatame ja siis saab kõiki neid tuumaenergeetika küsimusi ka rääkida ja arutada," lisas ta.

Joller: tervishoius tuleb visioon oluliselt selgemaks teha

Sotsiaalministri kandidaat Karmen Joller rõhutas vajadust luua tervishoius konkreetne visioon.

"Meil on olemas umbmäärane visioon, aga tegelikult on vaja seda oluliselt selgemaks teha. Igasuguse tervishoiuasutuse juht peab aru saama, mis on tema roll, mida ta teeb ja nii edasi. Hetkel see on natuke hägune ja seda tahaks täpsustada. Ma arvan, et see minu jaoks huvitav," ütles Joller.

Ta rääkis, et perearsti kogemuse tõttu näeb ta valdkonda seestpoolt.

"Ma näen nii patsiendi kui näen ka arsti vaatest, sest perearst on ju see, kes väga palju peab seisma oma patsiendi eest. Me näeme inimeste päris muresid. Kõik see elukorraldus, sotsiaalsed probleemid, kõik tulevad perearstikabineti kokku," sõnas Joller.

"Ma tahan kaasata palju valdkonna inimesi, et need otsused ei tuleks ülalt alla, vaid et meedikud ütleksid ise, kuidas nad töötada tahavad ja kuidas nad saavad patsienti kõige paremini aidata, sest arstide eesmärk – on see arst siis minister või on ta arst, kes töötab haiglas – on alati hoida patsienti, kaitsta patsienti, seista patsiendi huvide eest ja teinekord ka siis, kui patsient seda ise väga ei taha või sellest aru ei saa."

Joller ütles, et ei saa kinnitada, kas uus valitsus jõuab otsusele seoses vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete tagatistega, kuid rõhutas, et probleem on laiem, kui ainult loovisikuid puudutav.

"Meil on palju inimesi, kes teevad tööd ja kellel ei ole ravikindlustust," lausus ta. "Ma arvan et, probleem on see pigem. Ma arvan, et me ei peaks keskenduma mitte loovisikutele, vaid ka üleüldse kõikidele inimestele, kellel pole ravikindlustust. Ja me oleme seda fraktsioonis rahandusinimestega arutanud, see on väga keeruline probleem, mida lahendada. Ma ei ole kindel, et me seda suudame, sest meil on maksimaalselt kaks aastat jäänud, see oleks päris suur reform."

Ta lisas, et osaline tervisekindlustus võiks olla ostetav.

"Mida me oleme mõelnud, et kasvõi osaline tervisekindlustus võiks olla kuidagipidi ostetav inimesele, et näiteks kroonilised haigused ei jääks ravita ja diagnoosimata. Vähemalt mingil määral midagi peaks riigi poolt olema. Aga kuidas täpselt ja mismoodi, seda me peame väga-väga hoolega arutama, sest seal on omad miinused, omad plussid," sõnas Joller.

Leis: põhiline eesmärk on Rail Baltic

Taristuministri kandidaat Kuldar Leis rääkis, et tema põhiline eesmärk on Rail Balticu rajamisega edasi töötamine.

ERR küsis tulevaselt taristuministrilt, mis on tema esimesed sammud uuel ametipostil.

"Kuna ma olen ise Lõuna-Eestist ja näen, kui väike on Eesti riik ja kui ebaühtlaselt me oleme arenenud, siis nii väikses riigis ei tohiks nii ebaühtlast arengut olla. Selle tõttu kindlasti taristu poole pealt on võimalik muuta, et Eesti oleks ühtlasemalt arendatud," sõnas Leis. "Kindlasti Rail Balticu rajamisega tuleb edasi töötada, see on põhieesmärk. Need tegevused, mis on olnud, neid kindlasti jätkata."

Ta rõhutas ka Eesti maanteede edasiarendamise olulisust.

"Ühtepidi on hea, et ta nii kaugele on ehitatud 2+2 teena," kommenteeris ta Tallinna-Tartu maantee ehitust. "Teistpidi unistus oleks muidugi, et saaks sõita kogu selle tee parema kiirusega ja turvalisemalt. Ja see ei puuduta ainult mitte Tartu-Tallinna maanteed, vaid kõiki kolme suunda Eestis. Eks sellega tuleb tegeleda ja otsida, et mis need vahendid on, kust neid saada, et ikkagi teha valmis need teed."

ERR küsis, kuidas liigub valitsus edasi Tartu lennuühendusega.

"Lennuliiklus praegu Tartu-Helsingi vahel on nii õige asi. Ma olen ise korduvalt lennanud, see on nii mugav. See on lõunaeestlastele ülivajalik. Kindlasti tuleb seda jätkata," vastas Leis.

Taro: siseministri jaoks on kõige olulisem elanikkonnakaitse

Eesti 200 poolt siseministri kandidaadiks esitatud Igor Taro rõhutab, et kõige olulisem on tema töös elanikkonnakaitse. Lõpuni tuleb arendada ohuteavitussüsteemid. Ent kiratseb ka inimeste teadmine, mida ohuteavituse korral ette võtta. Samuti tuleb leida lahendus, et omavalitsustes oleks ohu korral piisavalt varjumiskohti. Kust selleks raha tuleb, peaks selguma valitsuses nelja-viie nädalaga.

"Kunagi tehti maapiirkondadele hajaasustuse programm, kus ühe osa pani riik, ühe osa pani omavalitsus ja ühe osa panid kodanikud ise," ütles Taro. "Ma arvan, et me võiks siin ka kultiveerida seda tunnetust, et see saab olema ühiseks pingutuseks, kus riik siis stimuleerib seda, et seda riigi pandud raha kolmekordistataks ja saaks parema tulemuse kiiremini."

Terrase prioriteet on ülereguleerituse vähendamine

Hendrik Johannes Terras (E200) peab oluliseks põllumajanduse ülereguleerituse vähendamist, et toetada kodumaiseid toidutootjaid, mis aitaks parandada Eesti toidujulgeolekut.

"Kui regulatsioone on üle võetud üle tingimuste, siis need me pöörame tagasi selleks, et see vastaks tingimustele, aga mitte rohkem. Ja juhul, kui tulevad uued regulatsioonid, siis me seisame selle eest, et need võetaks üle minimaalses programmis. Samuti regulatsioonide kehtestamisel me räägime kaasa, et tagada põllumajandussektori konkurentsivõimelised tingimused," sõnas Terras.

Lisaks on plaan luua üle Eesti ühtne piletisüsteem, mis toetaks inimeste elamist maal ja töökohtade loomist Harjumaalt väljapoole.

Ümberkorralduste tõttu võib Eesti 200 ridades riigikokku saada Stig Rästa

Eesti 200 saab uues valitsuses juurde kaks ministrikohta, mille tõttu vabanevad riigikogu liikmete kohad. Valimisnimekirja järgi on üks võimalikest uutest riigikogu liikmetest ka muusik Stig Rästa.

Rästa rääkis ERR-ile, et esines 13. märtsil Stockholmis Eesti Kooli 80. juubelikontserdil, millest võttis osa erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas. Kallas mainis talle, et kuna Rästa on erakonna nimekirjas, siis võib ta saada võimaluse riigikogu liikmeks asuda.

Rästa ei täpsustanud, kas läheks võimaluse korral parlamenti. Ta märkis, et nimekirjas on tema ees veel mitu inimest.

Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin ja Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin, kes asuvad nimekirjas Rästast eespool, on varem teatanud, et ei kavatse riigikogus töötamise võimaluse nimel oma senistest ametikohtadest loobuda.

Rästa oli erakonna 2023. aasta parlamendivalimiste nimekirjas 20. kohal. Ta kogus valimistel 1142 häält ning ei osutunud valituks.