"Selle aasta lõpus me seda otsust vastu võtta ei saa. Meil puudub igasugune vajadus joosta ajaga võidu," ütles Sutt ERR-ile.

"Mina isiklikult usun, et meretuuleenergial on potentsiaali, aga see kõik peab olema finantsiliselt teostatav. See ei ole selle aasta teema, see võib-olla ei ole ka järgmise aasta teema. Aga me peame ette valmistama, et meil oleks menüü valikutest olemas. Ja siis kas ja milliseid valikuid kasutada, aeg näitab," lisas ta.

"Ma arvan, et see võib olla vabalt ka järgmiste valimiste teema," lausus Sutt.

Sutt rääkis, et maismaatuuleparkidega edasi liikudes ei ole see ainult vähempakkumiste teema, vaid on küsimus kogukondade, arendajate ja riigi omavahelisest usaldusest.

"Kui kogukond pole nõus, siis ei ole meil võimalik ühtegi tuuleparki rajada. On kogukondi, kus tegelikult ollakse nõus, ka praegu käib ju tuuleparkide ehitus ja arendamine. Nii et see ei ole nagu mustvalge, et kõik on vastu. Me peame tegutsema nii selle ühiskondliku suurema üksmeele ehitamisega kui ka sellega, et me liigume tuuleparkide, päikeseparkide ja salvestusega edasi. Tõenäoliselt kombinatsioonis kõik kolm on kõige efektiivsem. Ja siis, kas meil on meretuuleparkide jaoks vajadust ja ruumi. Ma arvan, et see sõltub väga palju sellest, milliseks kujuneb regionaalselt energiatootmise võimekus. See ei ole ainult Eesti küsimus," rääkis Sutt.

Sutt lisas veel, et kui kogukond on vastu, siis ei saa ka tuuleparki ehitada, aga siis tuleb ka aktsepteerida kõrgemat elektri hinda.

20. veebruaril otsustas valitsus mitte toetada kuni 2,6 miljardi euroga merre tuulepargi rajamist. Kliimaministeerium lubas siis meretuuleparkide rajamise võimalusi siiski edasi analüüsida.

Koalitsiooniparteide juhid leppisid 26. jaanuaril kokku, et Eesti toetab tuulenergia ehitamist kogu tootmisega neli teravatt-tundi aastas. Kaks teravatt-tundi oleks pidanud kokkuleppe järgi tulema maalt kogutoetusega kuni 240 miljonit eurot ja kaks teravatt-tundi merelt kogutoetusega kuni 2,6 miljardit eurot.