Kui varem importis Soome suure osa elektrist, seda peamiselt Rootsist, vahel Eestist ja ligi kümme protsenti Venemaalt, siis impordivajaduse on asendanud uue tuumajaama reaktori ja maismaa tuuleparkide lisandumine. 

Viimastel aastatel on turuosalised teinud suuri investeeringuid just maismaa tuuleparkidesse. 

"Täna on meil enam kui kaheksa gigavatti maismaatuule võimsust. Kui me võrdleme seda Soome turu suurusega, siis väga külmal ja tuulisel päeval tarbib Soome 14–15 gigavatti," kirjeldas Heikkilä. 

Heikkilä sõnul näeb Soome maismaatuules ka edaspidi suurt potentsiaali. "Soome on üks hõredamalt asustatud riike Euroopa Liidus. See tähendab, et riigis on palju vaba ruumi ja võimalusi uute võimsuste, eeskätt tuuleenergia arendamiseks. Meie tuuleolud ei ole maailma ega isegi Euroopa parimad, kuid siiski konkurentsivõimelised," rääkis ta ja lisas, et konkurentsivõime kasuks räägib võimalus ehitada võrdlemisi kõrgeid tuulikuid, mis on ka tootlikumad, tehes seeläbi tootmise odavamaks. 

Tuulikuparkide rajamist lihtsustab ka kohalike toetus. "Lähedal elavad inimesed on üldiselt nendega nõus," rääkis Heikkilä. Võtmetegur kohalike suurele toetusele on tema sõnul kohalikule kogukonnale tasutavad maksud, mida saab kogukond kasutada vastavalt oma äranägemisele. Siiski peetakse arutelu näiteks selle üle, kas peaks kehtestama üleriikliku miinimumkauguse tuuleparkide ja eluhoonete vahel. 

Kuigi Soome läänerannikul võiks olla potentsiaali ka meretuuleparkide arendamiseks, siis maismaa tuuleparkidega võrreldes on see liiga kulukas ehk maksab pea topelt. "Kuna maismaa tuuleparke ehitatakse ilma toetuseta, ei ole otseselt vahet, kas elektrit toodetakse meres või maal, me tahame võimalikult odavat energiaallikat," märkis Heikkilä. 

Tööstuse huvi kasvab

Soome elektrihinnad on Euroopas madalaimate seas, neid edestavad Rootsi ja Norra. Seetõttu on ka energiamahukate tööstuste huvi Soome turu vastu suur. 

Heikkilä sõnul on Fingridile võrgu liitumistaotlusi esitatud ligikaudu 60 000 megavati ulatuses, suurem osa neist viimaste aastate jooksul ja väga erinevates tööstussektorites. 

"Mõned tööstussektorid kasutavad endiselt fossiilkütuseid ja paljudel juhtudel saab fossiilkütused asendada protsesside elektrifitseerimisega," rääkis ta. Seejuures on ka uusi tööstusvaldkondi, näiteks roheterase tootmist ning vesinikutööstust. 

"Üks suur kasvav sektor on andmekeskused, andmekeskuste projekte on Soomes palju. On suured mängijad, nagu Google ja Microsoft, aga on ka palju teisi tegijaid. Tehisaru areng vajab palju võimsust ja need turuosalised vaatavad palju Soomet. Näiteks Microsoft hindab pealinna piirkonnas kolme asukoha sobivust," ütles ta. 

Seejuures toodavad andmekeskused palju soojust, mida saaks ära kasutada näiteks kaugküttes. "Näiteks Espoos, kuhu Microsoft ehitab andmekeskust, läheks üle jääv soojus kaugküttevõrku, mis tähendab, et sellega saaks asendada osa praegu fossiilkütustel toimivast kaugküttest," kirjeldas Heikkilä. 

Fingrid ootab järgmise kümne aasta jooksul Soome aastase elektritarbimise kahekordistumist. "Praegu tarbib Soome ligikaudu 80–83 teravatt-tundi aastas. See on olnud viimase 20 aasta jooksul võrdlemisi stabiilne, kuid eelnevalt mainitud põhjustel prognoosime, et 2034. aastaks tarbime aastas umbkaudu 160 teravatt-tundi."

See eeldab ka energiatootmise märkimisväärset suurendamist. Suur osa uutest tootmisvõimsustest, eriti tuuleenergiast, rajatakse riigi põhjaossa ja läänerannikule, kus on rohkem ruumi ja vähem elanikke. 

"Suurem osa tarbijatest – majapidamised ja ka tööstus – on riigi lõunaosas, pealinna ümbruses. Ehk me peame ehitama palju elektriliine põhjast lõunasse," rääkis Heikkilä ja lisas, et tarvis on ligikaudu 6000 kilomeetrit uusi elektriliine, millesse järgmise kümne aasta jooksul investeeritakse neli miljardit eurot. Varem plaaniti selleks miljard. 

"Uue liini ehitamine võtab tavaliselt seitse-kaheksa aastat. Seetõttu ongi meil vaja mõista tulevasi ootusi. Me teeme oma uuringud, jälgime sektoreid ja teeme plaanid sellele vastavalt. Me hakkasime investeeringuid kiirendama juba mõne aasta eest, nii et juba mõne aasta pärast jõuame ehitamiseni, millest palju toimub järgmise nelja-viie aasta jooksul. Aga see eesmärk on alati liikuv, me proovime mõista, kuidas tulevikuplaanid võivad muutuda, kas me peame investeerima veel rohkem või aeglustama oma plaane, kui arengud ei sünni oodatud kiirusel," ütles ta. 

Hinna volatiilsus suunab salvestusvõimsusi rajama

Soome energiaturg on Heikkilä hinnangul väga mitmekesine ning kui varem subsideeris riik tuule- ja päikeseenergiatootmise rajamist, siis viimastel aastatel juhib uute tootmisvõimsuste rajamist peamiselt vaba turg. 

"Tuuleenergia moodustab suure osa, tuumaenergia veel suurema, meil on palju hüdroenergiat, mis on väga vajalik süsteemi tasakaalustamiseks. Samuti on veel koostootmisjaamad linnades ja tööstuspiirkondades, mis kasutavad biomassi või fossiilkütuseid," kirjeldas Heikkilä.

Seejuures on olulised ka riikidevahelised elektriühendused, lisaks Eestile on Soome ühendatud ka Kesk- ja Põhja-Rootsiga. Praegu ehitavad Soome ja Rootsi riikide põhjaosas uut ühendust, mis peaks plaanide kohaselt valmima selle aasta lõpuks. 

Uus ühendus mängib ka olulist rolli süsteemi tasakaalustamisel, kuna Põhja-Rootsi rohke hüdroenergia pakub elektriturule paindlikkust. "Tulevikus soovime näha veel ühendusi. Teeme selle nimel tööd Eesti Eleringi ja Rootsi Svenska kraftnätiga. Parem on olla osa suurest turust ja kasutada süsteemi tasakaalustamiseks kogu Euroopa elektriturgu," ütles ta. 

Heikkilä sõnul on kolmandaks oluliseks punktiks salvestusvõimsus ning praegu on süsteemioperaatorile esitatud päringuid ligikaudu 20 gigavati akuvõimsuste rajamiseks, millest reaalselt planeeringute või ehitamiseni on jõutud paarisaja megavati puhul. 

"Ühest küljest on Soome elektrihind üks Euroopa Liidu odavamaid, aga samas ka volatiilsemaid, mis räägib salvestuse kasuks. Ka akutehnoloogia hind on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud," sõnas ta. 

Akutehnoloogia on hea lühiajaliseks, mõnetunniseks salvestuseks ja oluline päeva jooksul paindlikkuse pakkumiseks. 

"Pikemaajaliselt ja aastaaegade lõikes on lisaks Euroopa turule olulised kaks asja: esiteks tarbimise paindlikkus. Suur osa tarbimisest on juhitav ja me oleme seda paindlikkust viimase kahe aasta jooksul ka näinud – nii majapidamised kui ka tööstus reageerivad elektri hinnale, mis mõjub süsteemile hästi. Teiseks, isegi paindliku tarbimise, heade ühenduste ja akudega on meil endiselt vaja midagi toeks just nendeks talvenädalateks, kui on väga külm ja vähe tuult või näiteks probleemid tuumaenergiatootmise või välisühendustega," rääkis Heikkilä. 

Selleks töötab riik välja plaani sihitud võimsusmehhanismi loomiseks, eesmärgiga hõlbustada turuosalistel uute jaamade rajamist, näiteks gaasijaamade, mida saaks sellises olukorras kasutada. "Ma saan aru, et see on laual ka Eestis, nii et liigume ilmselt samas suunas."