"Saudi Araabia kohtumise kõige olulisem signaal oli see, et USA ja Ukraina sõlmisid relvarahu pärast väga tormilist viimast 1,5 kuud. Esimest korda kuuleme, et nad justkui on milleski ühel meelel," rääkis Oidsalu "Terevisioonis".

Seda me siiski ei tea, mida kaheksa tundi kestnud läbirääkimiste käigus Ukrainalt nõuti: kas nende nõudmiste seas võis olla ka näiteks Kurskist kiirem taandumine, mis kuidagi soodustaks edasisi läbirääkimisi, märkis Oidsalu.

Praegu ootab USA president Donald Trump Venemaa liidrilt Vladimir Putinilt teadet selle kohta, kas ta nõustub 30-päevase vaherahuga, milles USA ja Ukraina esindajad Saudi Araabias kokku leppisid ja millega Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus kui esimese sammuga rahukõneluste suunas.

Oidsalu tõdes, et relvarahu soosib seda osapoolt, kes tahab sõda jätkata ja kes suudab selle rahu ajal rohkem vägesid peale toota, ning see tootlikkus on Venemaal suurem.

"Mingi sõjamatemaatiline motiiv võiks justkui venelatel olla relvarahu ka tahta, et pikemalt valmistuda suviseks pealetungiks. Ongi keeruline, mitmetahuline olukord praegu Moskva jaoks ka ja väga keeruline on ennustada, mis sealt lõpuks öeldakse."

Oidsalu sõnul on oluline ka see, kuidas 30-päevane relvarahu aitaks kaasa lõpliku rahuleppe ettevalmistamisele. "Ilmselge on see, et mõlemad osapooled kasutaksid seda perioodi oma rindepositsiooni oluliseks tugevdamiseks. Mingit rahu või sõjakuse langust see iseenesest ei too."

Kui Venemaa peaks läbirääkimistelaua taha jõudma, siis Oidsalu hinnangul Venemaa vaevalt hakkab tagasi võtma algselt välja käidud suuri eesmärke. "Vähemalt sõnades jäävad nad lõpuni selle juurde, et tahavad Ukrainat denatsifitseerida, demilitariseerida jne. Me peaks võtma seda tõsiselt, sest viimased kolm aastat näitavad, et nad seda tegelikult ka teevad või üritavad," nentis Oidsalu.

"Üldiselt igasugune vaherahu on taktikaline käik ja eks nad peavad ise hindama, kui suur enda vägede taastamise vajadus on. Donbassis on väed üsna kurnatud ja nad iseenesest vajaksid taastumisaega."