The Atlanticu peatoimetaja Goldberg kirjutas esmaspäeval avaldatud artiklis, et ta kutsuti 13. märtsil ootamatult sõnumirakenduse Signal krüpteeritud vestlusgruppi nimega "Houthi PC small group", vahendas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ). Selles andis Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz oma asetäitjale Alex Wongile ülesandeks moodustada töörühm, et koordineerida USA tegevust huthide vastu.

Vestlusgruppi koondati 18 kontot, mis näisid esindavat asepresidenti JD Vance'i, USA välisministrit Marco Rubiot, Luure Keskagentuuri (CIA) direktorit John Ratcliffe'i, riikliku luuredirektorit Tulsi Gabbardit, rahandusminister Scott Bessenti, Valge Maja personaliülemat Susie Wilesi ja riikliku julgeolekunõukogu kõrgemaid ametnikke, kirjutas Goldberg.

Lisaks oli vestlusgrupis ilmselt ka Joe Kent, kes on Trumpi kandidaat riikliku terrorismivastase võitluse keskuse direktori kohale, kuid keda senat ei olnud veel ametisse kinnitanud.

Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Brian Hughes kinnitas oma avalduses The Wall Street Journalile vestlusgrupis toimunud vestluse autentsust. Ta ei vastanud küsimustele, kas vestlus oli salastatud teabe käitlemise seaduslike protseduuridega vastuolus.

"Lõim näitab sügavat ja läbimõeldud poliitika koordineerimist kõrgemate ametnike vahel. Huthi operatsiooni jätkuv edu näitab, et meie sõjaväelastele ega meie riiklikule julgeolekule ei olnud ohtu," lisas ta.

Riikliku julgeoleku eksperdid ja endised julgeolekuametnikud tõdesid aga, et valitsuse kontrolli alla mittekuuluva vestlusrakenduse Signal kasutamine salastatud arutelude pidamiseks peatse sõjalise tegevuse üle oli tundliku kaitseteabe käitlemist reguleerivate julgeolekuprotseduuride tõsine rikkumine, märkis WSJ.

Sellised vestlused toimuvad tavaliselt Valge Maja salajaste arutelude pidamise ruumis või turvaliste valitsuse sidevõrkude kaudu, mis on mõeldud ülisalajase teabe jaoks. Signal on tasuta rakendus, mida haldab USA mittetulundusühing.

Goldberg kirjutas, et kahtles esialgu, kas Signali vestlusgrupp, millega ta ekslikult liituma kutsuti, on autentne. "Ma ei uskunud, et see võib olla tõeline. Aga siis hakkasid pommid langema," märkis ta.

Goldbergi artikkel, mille ta juhtumi kohta avaldas, ei sisaldanud õhurünnakute operatiivseid üksikasju ega ka CIA ametniku nime.

Goldberg avaldas oma artikli alles esmaspäeval, rohkem kui nädal pärast raketirünnakute algust Jeemeni huthidele, pärast Valge Maja poole pöördumist, ja vastust, mis kinnitas vestlusgrupi olemasolu.

Äpardus läheb vastuollu Trumpi valitsuse sõnadega

Kõrgemate julgeolekujuhtide salavestluste pidamine Signalis tuli avalikuks ajal, kui Trumpi administratsioon on öelnud, et püüab kaitsta salastatud teavet, piirates selle lekkeid.

"Ma ei saatnud kunagi salastatud teavet millegi muu kui turvalise valitsusside süsteemi kaudu. Mitte ühegi valitsusvälise süsteemi kasutamine ei ole õigustatud," ütles John Bolton, kes oli Trumpi esimesel ametiajal tema kolmas riikliku julgeoleku nõunik. "See on kohutav," lisas Bolton.

Endine kõrge luureametnik ütles, et selline rikkumine toob tavaliselt kaasa uurimise ja karistuse.

Samas väitsid mõned endised Trumpi ametnikud, et ajakirjaniku liitmine tundliku info vahetamise gruppi oli tahtmatu, kuid kahjutu viga. Meedia muudab selle ebakompetentsuse või kogenematuse looks, mida see pole, kinnitasid nad.

"Varem on Signal olnud sama turvaline kui paljud niinimetatud ülisalajased krüpteeritud süsteemid, nii et ma ei kritiseeriks selle kasutamist," ütles Trumpi suursaadik Euroopa Liidus presidendi esimesel ametiajal Gordon Sondland.

WSJ tõi ka välja, et Trumpi esimesel ametiajal Valges Majas kritiseeris ta korduvalt endist välisministrit Hillary Clintonit, et see kasutas oma isiklikku e-posti kontot ametlike teadete, sealhulgas salastatud teabe vastuvõtmiseks.

Waltz kritiseeris justiitsministeeriumi kaks aastat tagasi selle eest, et see ei uurinud tema eelkäijat Jake Sullivani selle eest, et Sullivan saatis 2016. aastal Clintoni meiliaadressile Waltzi sõnul salastatud sõnumeid.

Vestlusgrupis väidetavalt täpsed rünnakuplaanid avaldanud kaitseminister Hegseth kritiseeris esmaspäeval ajakirjanikega rääkides Goldbergi ja ütles: "Keegi ei saatnud sõjaplaane ja see on kõik, mis mul selle kohta öelda on."

Atlanticu ajakirjaniku ütluste kohaselt arutasid administratsiooni ametnikud vestlustes vajadust kaitsta Jeemeni operatsiooni saladust. Pärast esimest rünnakulainet ütles Hegseth rühmale: "OPSEC-i osas oleme praegu puhtad." OPSEC on operatiivturvalisuse lühend inglise keeles.

Hegseth on oma ametiaja alguses kaitseministeeriumis keskendunud teabelekitajate jälitamisele ja eksitava infoga võitlemisele. Reedel avaldas Hegsethi büroo üheleheküljelise memo, milles lubati kasutada polügraafe (valedetektoreid - toim.), et leida üles Pentagoniga seotud tundliku teabe lekitajad.

Anonüümsed Valge Maja administratsiooni ametnikud ütlesid, et president Trump oli juhtumis pettunud ja ta suunas oma viha Waltzile. Üks ametnikest rääkis, et Trump olevat esmaspäeval oma abidelt küsinud, kuidas saab Waltz nii lohakas olla. Pole siiski selge, kas ta kavatseb oma riikliku julgeoleku nõuniku ametist tagandada.

"President Trump usaldab jätkuvalt oma rahvusliku julgeoleku meeskonda, sealhulgas Waltzi," ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt avalduses.

Juhtum vallandas demokraatide kriitika

Demokraatliku partei seadusandjad reageerisid juhtunule kiiresti, öeldes, et see on USA riikliku julgeoleku reeglite ja seaduste rikkumine, mida kongress peab uurima, vahendas Reuters.

"See on üks vapustavamaid sõjaväeluure rikkumisi, millest olen väga-väga pika aja jooksul lugenud," ütles senati demokraatide juht Chuck Schumer, lisades, et palub enamuse juhil John Thune'il seda uurida.

Ka senati relvajõudude komitee demokraadist liige Jack Reed kirjeldas juhtunut kui üht kõige kohutavamat läbikukkumist operatiivjulgeoleku ja terve mõistuse vallas, mida ta kunagi näinud on.

"Me alles uurime seda. Aga ilmselgelt peame välja selgitama, mis seal toimus. Meil ​​on plaan," ütles senati enamuse liider, Lõuna-Dakota vabariiklane Thune.

Esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson lükkas aga tagasi küsimused selle kohta, kas Waltz peaks vastutuse võtma. "Selgelt arvan, et administratsioon on tunnistanud, et see oli viga ja nad pingutavad ja tagavad, et see ei korduks," märkis Johnson.

New Yorgi vabariiklasest esindajatekoja liige Mike Lawler kritiseeris Signali kasutamist administratsiooni ametnike salavestlusteks. "Salastatud teavet ei tohiks edastada turvamata kanalitel – ja kindlasti mitte neile, kellel pole julgeolekuluba, sealhulgas reporteritele," kirjutas ta sotsiaalmeediakanalis X.

Demokraadist senaator Elizabeth Warren ütles ühismeediakeskkonnas X tehtud postituses, et Signali kasutamine ülitundlike riikliku julgeoleku küsimuste arutamiseks oli ilmselt ebaseaduslik ja uskumatult ohtlik.

"Kõik selles vestlusgrupis olnud valitsusametnikud on sooritanud kuriteo – isegi kui kogemata –, millega kaasneb tavaliselt vanglakaristus," ütles demokraatidest senaator Chris Coons X-is tehtud postituses.

Vestlused paljastasid erimeelsused ja suhtumise Euroopasse

The Wall Street Journal märkis ka, et Signali grupis märtsi alguses peetud vestluste sisu avas ka administratsioonisisesed erimeelsused.

Nii väljendas asepresident JD Vance oma skepsist vajaduse suhtes korraldada raketirünnak huthide vastu, kes on juba üle aasta Punasel merel laevaliiklust häirinud. Vance viitas sellele, et Suessi kanalit, mis ühendab Punase mere Vahemerega, läbib suhtelisest väike osa USA väliskaubandusest, samas kui Euroopa kaubavahetusest käib sealt kaudu 40 protsenti.

Vance väitis, et kaubalaevu ründavate huthi võitlejate karistamine tooks Euroopale palju rohkem kasu kui USA-le ja võib kaasa tuua naftahinna tõusu. "Ma ei ole kindel, et president on teadlik, kui suures vastuolus see tema praeguse Euroopa-teemalise sõnumiga on," kirjutas ta vestlusgrupis. Kuigi Vance lõpuks nõustus teiste arvamusega, lisas ta: "Ma lihtsalt ei taha Euroopa järjekordset päästmist."

Kaitseminister Hegseth ja konto, mille initsiaalid oli S.M., mis ilmselt kuulus Valge Maja vanemabile Stephen Millerile, nõustusid Vance'i Euroopa-kriitikaga.

"See on HALETSUSVÄÄRNE," kirjutas Hegseth, ehkki ta soovitas rünnakutega kohe edasi liikuda, selle asemel, et rünnakuid kuu aega edasi lükata, nagu soovitas Vance. Debatt rünnaku üle võib lekkida, näidates uut administratsiooni otsustamatuna, või anda Iisraelile võimaluse teha ise esimene löök, märkis Hegseth.

S.M. käsitles ideed, et Euroopa liitlased ja Egiptus maksaksid USA-le operatsiooni eest. "Kui Euroopa ei tasu, mis siis?," küsis S.M.. "Kui USA taastab edukalt suurte kuludega navigeerimisvabaduse, tuleb vastutasuks saada majanduslikku lisakasu," lisas ta.

Pärast esialgset õhurünnakute lainet saatis riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz, kes näis olevat huthi-vastaste rünnakute teemalise Signali vestluse korraldamisel keskses rollis, emotikonid, mis kujutavad rünnakut, Ameerika lippu ja leeki.

USA on korraldanud huthi mässuliste sihtmärkide pihta Jeemenis õhurünnakuid iga päev alates 15. märtsist. Ametlike teadete kohaselt olid USA rünnakud esmaspäeval suunatud maa-alustele hoidlatele, raketisüsteemidele, droonide stardiplatvormidele ja juhtimiskeskustele, mida kasutavad huthi võitlejad ja nende välismaised sõjaväelised nõunikud.

USA juhitud sõjalise operatsiooni eesmärk on peatada Jeemeni mässuliste rünnak Punast merd läbivate kauba- ja sõjalaevade vastu. Huthide rünnakud, mis algasid 2023. aasta lõpus vastuseks Iisraeli sõjale Gazas, on oluliselt vähendanud transiiti läbi kunagise maailma suurima kaubalaevatee.

Ettevõtja Moxie Marlinspike'i loodud Signal on muutunud eksootilisest sõnumsiderakendusest, mida kasutavad privaatsusteadlikud teisitimõtlejad, Washingtoni ametnikkonna mitteametlikuks klatšikeskkonnaks. Signal ei kasuta USA valitsuse krüptimist ja seda ei majutata valitsuse serverites, märkis Reuters.

Teisipäeval peab riiklik luuredirektor Tulsi Gabbard andma senati luurekomitee ees tunnistusi USA-d ähvardavate ülemaailmsete ohtude kohta.