Gabbard süüdistas Obama ametnikke Trumpi vastu luureandmete manipuleerimises

USA riiklik luuredirektor Tulsi Gabbard avaldas reedel raporti, milles väidetakse, et president Barack Obama administratsiooni ametnikud manipuleerisid luureandmetega, et näidata, justkui oleks Venemaa sekkunud 2016. aasta presidendivalimistesse, mis tõid võimule Donald Trumpi.
Gabbard väitis avalduses, et endised ametnikud osalesid vandenõus riigireetmiseks ja ütles, et tema büroo annab tõendid üle justiitsministeeriumile võimalikuks kriminaalmenetluseks, edastas väljaanne The Hill.
"Täna avaldatav teave näitab selgelt, et 2016. aastal pandi toime riigireetmise vandenõu meie valitsuse kõrgeima taseme ametnike poolt," ütles Gabbard. "Nende eesmärk oli õõnestada Ameerika rahva tahet ja viia läbi sisuliselt aastaid kestnud riigipööre, mille eesmärk oli proovida presidenti takistada täitmast Ameerika rahva poolt talle antud mandaati."
Reedel avaldatud memorandumis viidatakse sellistele ametnikele nagu endine riiklik luuredirektor James Clapper, endine Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Brennan ja endine Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey.
Trump on aastaid väitnud, et uurimine Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta valimistesse ja selle kohta, kas tema kampaania sai Moskvalt tuge, oli pettus ning kritiseeris sellega seoses korduvalt selliseid ametnikke nagu Brennan ja Comey.
President Trump allkirjastas märtsis memorandumi, mis käskis avalikustada kõik Crossfire Hurricane'iga seotud failid – sellist nime kandis FBI uurimine Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta valimistesse.
Samad luureagentuurid, mille tegevust Gabbard nüüd koordineerib, on juba ammu jõudnud järeldusele, et Venemaa püüdis mõjutada 2016. aasta valimisi – sellist hinnangut toetasid ka teised välised üksused.
See hõlmab kolm aastat kestnud mõlema partei senaatorite ühisuurimist, mille enam kui 1300-leheküljelises aruandes jõuti järeldusele, et Venemaa oli Trumpi nimel valimistesse sekkumisel agressiivne, sealhulgas käivitades ulatusliku sotsiaalmeedia kampaania.
Gabbardi memo ja veel 114 lehekülge teemaga seotud dokumente toetavad peamiselt väiteid, et Venemaa püüdlustest otseselt manipuleerida tegelike häälte lugemisega ei ole mingeid märke.
See ei ole aga vastuolus luurekogukonna järelduse ega senati raportiga, milles tehti kindlaks, et puuduvad tõendid häälte muutmise või hääletusmasinate manipuleerimise kohta. Ka Obama administratsioon ütles, et nad ei ole näinud tõendeid selle kohta, et häkkerid tulemusi võltsisid.
Gabbardi käiku kritiseerisid koheselt luurekomitee demokraatidest liikmed, kes märkisid, et see toimub samal ajal, kui vabariiklase Trumpi administratsioonis on ilmnenud lõhed keskel selle üle, kuidas väidetava seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteini juhtumit käsitleda.
Esindajatekoja luurekomitee kõrgeim demokraadist liige Jim Himes ütles oma avalduses, et Trump tahab meeleheitlikult teemat muuta ning seega kordab Gabbard kümme aastat vanu valeväiteid Obama administratsiooni kohta. "Vähesed episoodid meie riigi ajaloos on uuritud nii põhjalikult kui luurekogukonna hoiatus 2016. aastal, et Venemaa sekkub valimistesse," lisas Himes. "Iga õigustatud uurimine, sealhulgas senati luurekomitee uurimine, ei leidnud (luuretöö – toim.) politiseerimise kohta tõendeid ja toetas 2016. aasta luurekogukonna hinnangu tulemusi."
Senati luurekomitee juhtiv demokraadist liige Mark Warner kritiseeris samuti Gabbardi. "Näib, et riiklik luuredirektor ei ole teadlik, et luurekomitee aastatepikkune Venemaa-uurimine kinnitas, et Venemaa valitsus suunas enne 2016. aasta valimisi ulatuslikku tegevust USA valimisinfrastruktuuri vastu ja et see kasutas sotsiaalmeediat infosõja kampaania läbiviimiseks, et toetada Donald Trumpi. Seda järeldust toetasid ühehäälselt kõik komitee demokraadid ja vabariiklased," ütles ta avalduses.
Samal päeval Gabbardi avaldusega ehk reedel algatas USA justiitsministeerium Epsteini juhtumist mõnede tõendite, sealhulgas mõned vandekohtu ütlused, avaldamise, andes järgi survele avaldada rohkem teavet tegelase kohta, kellega Trump varem suhtles.
Gabbardi samm ei tulene aga mitte ainult Epsteini saaga arengust, vaid see järgneb teadetele, et ta on Trumpi silmis Iraani tuumaprogrammiga seotud luureandmete pärast ebasoodsasse olukorda sattunud, meenutas The Hill.
Gabbardi reedene käik rõhutab, kuidas Venemaa-seose uurimise on Trumpi jaoks jäänud probleemiks ka peaaegu kümme aastat hiljem.
Gabbardi sammu kiitsid mõned juhtivad Vabariikliku partei juhtliikmed.
"SÜVARIIGI LAMMUTAMINE!" kirjutas esindajatekoja spiiker Mike Johnson sotsiaalmeediaplatvormil X. "Vene-pettus oli Obama ametnike loodud ja luureagentuuride poolt relvaks muudetud poliitiline löök, mille eesmärk oli president Trump kukutada. Vastutuse aeg peaks ammu käes olema!"
Demokraatide ringkondades on Gabbardit aga süüdistatud – nii sel kui ka teistel juhtudel – luureandmete kohandamises praeguse administratsiooni vajadustele vastavaks.
Senaator Warner märkis, et Gabbard kutsus varem Trumpi üles andma armu USA luureandmete lekitajale Edward Snowdenile, kes avaldas tuhandeid Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) dokumente, mis näitasid, kui ulatuslikult ameeriklased üle maailma sideandmeid koguvad.
"Pole kahjuks üllatav, et luurekogukonna depolitiseerimist lubanud direktor Gabbard kasutab oma positsiooni taas relvana presidendi valimisvandenõuteooriate võimendamiseks," ütles Warner. "On kohutav kuulda, kuidas Gabbard süüdistab omaenda luureteenistuse töötajaid riigireetmise vandenõus, samas kui ta ei olnud nõus Edward Snowdenit reeturiks tembeldama."
Toimetaja: Mait Ots









