USA ringkonnakohtuniku James Boasbergi korraldus nõuab, et föderaalasutused, kelle juhid vestluses osalesid, sealhulgas kaitseminister Pete Hegseth ja Luure Keskagentuuri (CIA) direktor John Ratcliffe, säilitaksid kõik Signali kaudu saadetud sõnumid 11. märtsist 15. märtsini, mille jooksul ajakirja The Atlantic toimetaja dokumenteeris vestlusrakenduses toimuvat tegevust.

Trumpi administratsiooni advokaat oli varem teatanud, et föderaalsed agentuurid töötavad juba selle nimel, et teha kindlaks, millised dokumendid on veel olemas, et neid saaks säilitada.

USA peaprokurör (kes on ka justiitsminister – toim.) Pam Bondi ütles neljapäeval, et Boasberg ei tohiks olla seotud Signali juhtumiga ega teiste Trumpi administratsiooni puudutavate juhtumitega, kirjeldades teda ühena neist föderaalkohtunikest, kes püüab takistada Trumpi oma tegevuskava ellu viimast.

"Ta ei saa olla objektiivne. Ta on selle kristallselgeks teinud," ütles Bondi telekanalile Fox News antud intervjuus.

Trump nõudis varem Boasbergi tagandamist pärast seda, kui Washingtonis tegutsev kohtunik blokeeris ajutiselt administratsiooni mõnede Venezuela migrantide väljasaatmise. Apellatsioonikohus jättis kolmapäeval selle otsuse jõusse.

Boasbergi esindaja kommentaaripalvele kohe ei vastanud.

Rakenduse Signal vestluses osalenud föderaalasutused kaebas teisipäeval kohtusse rühmitus American Oversight, mis jälgib valitsuse tegevuse vastavust seadustele. Rühm väitis, et rakenduse kasutamine, mis võimaldab teatud aja möödudes sõnumeid automaatselt kustutada, rikkus föderaalset registripidamise seadust.

"Oleme tänulikud kohtuniku otsuse eest peatada nende kriitiliste dokumentide edasine hävitamine. Avalikkusel on õigus teada, kuidas tehakse otsuseid sõja ja riikliku julgeoleku kohta – ja vastutus ei kao lihtsalt sellepärast, et sõnum määrati automaatselt kustutama," ütles American Oversighti ajutine tegevdirektor Chioma Chukwu oma avalduses.

Valge Maja ei vastanud kohe kommentaaritaotlusele.

Väljaanne Ajakiri Atlantic avaldas kolmapäeval sõnumeid, mida väidetavalt vahetati Signali vestlusgrupis. Avalikustamine järgnes Trumpi administratsiooni teatele, et need ei ole salastatud, milles nähti Valge Maja püüet vähendada paljastuse mõju.

Sõnumid tõid avalikkuse ette kõrgete riikliku julgeolekuametnike arutelud kavandatavate sõjaliste rünnakute üle, mis on suunatud huthi sõjaliserühmituse vastu. Raporti kohaselt jagas kaitseminister Hegseth teavet 15. märtsi rünnakute ajastuse kohta, sealhulgas rünnakute kohta, mis olid suunatud vestluses terroristina tuvastatud isiku vastu, mõni tund enne rünnaku algust.

Tundliku sisuga grupivestluse pidamine Signalis ja teadete tahtmatu avaldamine ajakirjanikule on tekitanud küsimusi Trumpi administratsiooni tegevuse üle tundliku sõjaväe- ja luureteabe käsitlemisel.

Algatatud kohtuasi ei olnud seotud rünnakute avalikustamise mõjuga riiklikule julgeolekule ja keskendus selle asemel American Oversighti väitele, et sõnumeid tuleks lugeda valitsuse dokumentidena, mida agentuurid on seadusega kohustatud säilitama.