Inimesi, kes kalduvad keskkonnahoidlikkust oluliseks pidama, on endiselt selgelt rohkem kui neid, kes seda ei tee, nendib uuringufirma. Samal ajal on nende osakaal, kes hoiakuliselt ettevõtete keskkonnahoidlikkust pigem oluliseks ei pea, tõusnud 40 protsendini.

"Aasta tagasi vähenes üldise kasvanud ebakindluse ning hinnatõusu taustal üsna järsult Eesti inimeste valmisolek keskkonnasõbralike toodete eest enam maksta. Sel aastal on märgatavalt kasvanud inimeste hulk, kes ütlevad välja, et toodete-teenuste keskkonnasõbralikkus ja tootjate-teenusepakkujate üldine roheline mõtteviis ei ole neile oluline," kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste.

Tema sõnul tuleb see suundumus kõige tugevamini esile vanemaealiste meeste puhul, kuid on märgatav ka kõigi teiste seas.

Valmidus keskkonnasõbralike toodete eest rohkem maksta püsib alla kahe kolmandiku (63 protsenti) ja enamasti ollakse valmis kuni viis protsenti kõrgemaks hinnaks. Seega on vastuseis rahalisele suuremale panustamisele umbes samas suurusjärgus keskkonnahoidlikkuse eiramisega, nentis uuringufirma.

"Eks valmisolek keskkonnahoidu tarbimisvalikute kaudu panustada sõltubki suuresti üldisest n-ö rohemeelsusest," lisas Männaste. "Näiteks enamik neist, kes kliimamuutusi tõsise probleemina ei taju, ei pea ka rohetoodete-teenuste kallimat hinda põhjendatuks."

Eesti ettevõtetest on inimestele rohemeelsena silma jäänud suuresti samad firmad, mis varemgi. Kantar Emor kaardistas kõige rohemeelsemaid ettevõtteid neljas sektoris: tootmine, kaubandus, IKT/finants/telekom/meedia ning taristu.

Taristuettevõtete esiviisiku moodustavad sarnaselt eelmise aastaga riigimetsa majandamise keskus (RMK), Ragn Sells, Enefit, Elron ja DPD, viimasega samale tasemele tõusis sel korral ka Tallinna Vesi.

Ettevõtete rohemeelseks hindamisele kipub peamise tõuke andma endiselt tegevusvaldkond. Siiski on avatud vastustest näha, et tarbijad märkavad ka keskkonnasõbralikkuse suunas astutud konkreetseid samme. Näiteks mitme toidutooja puhul toodi välja keskkonnasõbralike pakendite, jaekettide puhul toiduraiskamise vähendamise, teenusepakkujate puhul paberivabade tehingute suunas liikumist. Ka on tähele pandud ning ära nimetatud rohelise energia kasutamist ettevõtetes.

Ajavahemikus 18. veebruar kuni 5. märts läbi viidud uuringus osales 1048 Eesti elanikku vanuses 16–74 aastat.