Riigimetsa majandamise keskus kasvatab kõik metsa jõudvad taimed enda varutud seemnetest ise. Taimed kasvatatakse taimlates ette, mistõttu läheb mets kiiremini ka kasvama. Kuna aga raiemahud on vähenenud, siis istutatakse ka varasemast vähem.

Tänavu jõuab riigimetsa üle kaheksa miljoni istiku mändi ja ka kuuske, üle 2,5 miljoni kaseisitiku ning 800 tuhat sanglepa taime.

Kagu regiooni metsakasvatusjuht Indrek Karolini sõnul pannakse sel aastal 20 miljonit taime maha, mida on vaatamata suurele numbrile ikkagi vähem kui varem.

"Kokku see aasta üle 20 miljoni taime RMK paneb metsa maha, võrreldes varasemate aastatega natuke vähem ja enamus on okaspuu - mänd, kuusk ja ka lehtpuud - kaske ja sangleppa on varasematest aastates natuke rohkem," ütles Karolin.

Räpina taimlas kasvatatakse kuuse, kase ja sanglepa taimi ning uhkust tuntakse eriti selle üle, et seemnepuudest saadakse kvaliteesed seemned, millest kasvavad hiljem tugevad puud.

"Minu seljataga on kolmeaastane kuuseisitik, mille me oleme siia maha koolitanud 2023. aasa maikuus, nii et kaks hooaega ta meil kasvab ja sellel kevadel läheb see metsameestele istutamiseks," ütles Räpina taimlajuht Valdur Paats.

Põlva lähistel Hatiku külas istutab oma kodukanti uut metsa Martin Marga, kes metsamehena teab kui palju tuleb vaeva näha selleks, et väikestest taimedest kasvaks uus mets.

"See mets on mul kodumets, et ma olen siin orjenteerunud, ma olen siin käinud seenel, ma olen siin hästi palju aega veetnud, aga nüüd võeti (mets - toim) maha, aga see ongi miinimum, mis ma saan teha, et ma panen uue metsa kasvama, pregu võib kevadel siit hakata kevadkogritsaid korjama, järgmisel aastal tuled võtad maasikaid, tegelikult see on ilus protsess," sõnas Marga.