Trigon Capitali juht Joakim Heleniuse ja Trigon Capitaliga seotud ettevõte sai aasta alguses konkurentsiametilt loa, et osta põllumajandusettevõte Estonia Farmid. Müügihind on algusest peale olnud konfidentsiaalne, kuid tehingut on nimetatud Eesti põllumajandussektori ajaloo suurimaks. Kaasfinantseerimiseks leiti kaks panka, kes tegid siduvad laenupakkumised, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me siis leppisime kokku aja notarisse, mis pidi olema kell 14. Kell 12.30 helistas meile üks nendest ja ütles, et nad on nüüd riskid ümber mõelnud ja nad ei saa selle tehinguga edasi minna," ütles Helenius.

Panga nime avalikustada ei soovita. Helenius ei mõista, miks tekkinud küsimusi varem esitatud, sest pangal oli mitu kuud aega kõikide laenutehingu üksikasjadega tutvuda. Ettevõtja kinnitusel pole midagi sellist Eestis varem juhtunud.

"Kui pangad Eestis käituks nii, siis ma arvan, et meie ärielust midagi ei saaks. Me Eestis oleme harjunud sellega, et kui pank teeb siduva laenupakkumise, siis on raha olemas," lausus Helenius.

Heleniuse sõnul üritati leida ka uut kaasfinantseerijat. See ei õnnestunud, sest aega jäi liiga väheks. Alternatiivide otsimisega jätkatakse, aga see on äärmiselt keeruline. Tõenäoliselt tuleks Estonia Farmide ostuks leida rahvusvaheline rahastaja, kuid siin on suureks takistuseks Eesti piirkonna geopoliitiline olukord.

Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter ütleb samuti, et üleüldine kindlustunde puudumine on Eestis olnud majanduskasvu taastumise üks põhilisi pidureid.

"Ei olda kindlad, mis homme toob ja ei kulutata, mis on halb. Raha seisab kontodel. Teine on ka see, et ei investeerita. Nii et, jah, see oli üle tüki aja Eestis selline hea uudis, mida oodati, et oli üks suurem liikumine. Kahjuks see ka ei toimunud," sõnas Sutter.

Sutter rõhutab, et võrreldes leedukate või soomlastega on eestlaste kindlustunne oluliselt allpool, kuigi meie kõigi vaenlane ja asukoht on sama. Seetõttu peaks valitsus Sutteri arvates rohkem rõhutama, mida riigikaitseks tehakse.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tunnistab, et probleem on olemas ja selle lahendamiseks saaks teha rohkem.

"Meie ohutaju on realistlik. Aga ma olengi nõus, et realistliku ohutaju juurde on anda ka neid kindlustunde sõnumeid. Kui ma ka ise välismaal Eesti ettevõtjatega käin, siis ma täpselt seda rõhutangi, et me panustame enda kaitsesse selleks, et tegelikult mitte midagi halba siin kunagi ei juhtuks," ütles Keldo.