Viljar Arakas selgitas, et majanduskasvu nõukoja tähelepanu all on eelkõige Eestis bürokraatia vähendamine. Ta kinnitas aga, et ettevõtjate eesmärk ei ole avalikku sektorit õpetada.

"Meil on hea hoiatav eeskuju üle Atlandi ookeani võtta – Elon Musk, kes läheb riigiasutusse mootorsaega, ütleb, et me ei tea, mida te siin teete, aga teame, et peate tegema teistmoodi. Meie tahame sellele kindlasti vastanduda. Meie erasektorist ei hakka üle plangu ronima avaliku sektori poolele ja ütlema, kuidas te elama peate," rääkis Arakas.

"Me meelega disainisime enda mandaadi kitsamaks, mitte laiemaks. Just sellepärast, et tegeleda ainult erasektori vaatega. Loomulikult, ettevõtete juhid on alati väga varmad riiki õpetama ja sellest patust ei ole ka mina ise puhas, aga tegelikult, kui mõelda teistpidi, kas mõnele ettevõtte juhile meeldiks see, kui riigiametnik tuleb tema juurde ja ütleb, kuidas sa pead ettevõtet juhtima, siis ma kujutan ette, mida siis arvatakse," lisas ta.

"Nii et meie selles mõttes ei lähe riiki õpetama, kuidas avalik sektor peab ennast juhtima."

Arakas selgitas, et nõukoja eesmärk on jõuda regulatsioonide vähendamiseni, sest Eestis on hulk selliseid regulatsioone, mis tekitavad nn võltsturvalisust.

"Me justkui teeme uue regulatsiooni, lahendame selle küsimuse riigis ära, meil on nüüd see mure lahendatud. Aga tegelikult see ei pruugi üldse nii olla, mõnel juhul on see isegi vastupidi. Ja päris palju on ka nn orbregulatsioone. Nendest esimestest ettepanekutest, ma poleks uskunud, on päris paljud tehtud riigiasutuste endi poolt, kus tahetakse teatud regulatsioone, mis kehtivad, normid, mida nemad peavad täitma, ära võtta. Meie sellega ei tegele, sellega tegeleb riigikantselei. Aga selliseid näiteid on päris palju," rääkis ta.

Kuigi palju regulatsioone tuleb Eestile peale ka Euroopa Liidu tasandilt, siis Arakase sõnul saab ka selles agarust tagasi tõmmata.

"Loomulikult me Euroopa Liidu liikmena peame regulatsioone täitma. Aga eks siin on kolm aspekti. Üks on see, kuidas võetakse üle direktiive, määruseid, millises tempos, ulatuses, millise agarusega. Teine asi see, et Euroopa Liidu enda tasandil uues komisjonis on ju selge plaan bürokraatiat vähendada ja Eesti tahab siin võtta initsiatiivi. Lõpuks, ärme unusta, et oleme ise üks Euroopa Liidu liikmesriik. Kui meile öeldakse, et me ei saa siin midagi teha, sest Brüssel nii nõuab, siis meie ütleme, et ärge tooge meile üheksat põhjust, kuidas ei saa, vaid tooge üks põhjus, kuidas saab," kommenteeris ta.

Arakas rõhutas, et valitsust nõustav nõukoda kavatseb üksnes üle vaadata konkreetsed regulatsioonid, mille kohta ettevõtjad ettepanekuid teevad.

"Filosofeerimiseks pole aega. Me ei taha tegeleda sellega, et teeksime mingi Eesti majanduse paatosliku päästmisraporti, mis algab kohustuslikus korras põhiseaduse tsiteerimisega ja lõpeb 1000 lehekülge hiljem mõne kokkuvõtva Hando Runneli luuletusega. Seda me teha ei taha. Me tahame võtta konkreetselt regulatsioone, mida ettevõtjad meile praegu esitavad – neid tuleb setost saareni, neid tuleb väga erineva mõõtkavaga, millest mõni on nööpnõela küsimus, mis on mõne ettevõtja päris mure, mida tuleb ka vaadata, kuni näiteks ettepanekuni painutada füüsikaseadusi ja vaadata üle 10 käsku. Me päris sinnamaani ei lähe," rääkis nõukoja juht.

Arakase sõnul on siiani nõukojani jõudnud 50 ettepanekut, kuid mõne nädalaga on see hulk ilmselt kordades suurem.

Arakas lisas, et praegu paistab valitsusest selge tahe ettevõtjate ettepanekuid ka kuulda võtta.

"Ma olen kunagi ise asutanud mõttekaaslastega Teenusmajanduskoja, teinud sama ülesannet. See pole kellegi meie jaoks esimene rodeo, osaleda sellistes mõttekodades. Aga seekord on meil selge arusaamine, et seda võetakse kuulda ja poliitiline ärategemise, elluviimise tahe on siinjuures väga tugev."

Arakase hinnangul on viimastel aastatel olnud valitsuste prioriteedid majanduselt eemal, näiteks tervisekriisil ja julgeolekukriisil. "Aga nüüd on ka majandus tõstetud nii prominentsele kohale, nii et arvan, et nüüd saavad paljud asjad lahendatud. Aga need on väikeste asjade kogusummad, siin pole üht regulatsiooni, et keerame paika ja on 20 aastat viis protsenti majanduskasvu aastas. Sellist asja ei ole," ütles ta.

Arakas ütles, et kui regulatsioonide vähendamisega selgub, et on vaja ka ametnikke vähem või suunata nad muud tööd tegema, siis see on hea, kuid nõukoda tegutseb siiski eelkõige ettevõtjate huvides.

"Meie ei taha, et riik otseselt kokku tõmbub. Jah, ideaalis tahaksime seda ka, aga meie tahame oma ettevõtete, oma inimeste aega kokku hoida, et mitte neid hoida tagaliinil tegelemas mingite bürokraatia nüanssidega, vaid hoida eesliinil, et aidata majandus kasvama. Kui seal tekib kokkuhoid, siis seda otsustavad ametid, kantslerid, ministeeriumid, valitsus, mida nad selle kokkuhoiuga teevad," selgitas Arakas.

"Samas anname endale aru, et riigieelarve defitsiiti sealt ära ei kata, sest riigivalitsemise kulud on kogu eelarvest suhteliselt väike osa. Sellega peab tegelema, aga meie tegeleme ikkagi selles lahendusvõrrandis enda poolega ehk erasektoriga ja tahame saada aega vabaks, et tegeleda päris asjaga," lisas ta.