Eelmise aasta lõpus teatas Trigon Capitali juht Joakim Helenius soovist osta Estonia Farmid. Toona Eesti suurimaks nimetatud põllumajandussektori tehing kukkus aga läbi, kuna kaasfinantseerimist lubanud pank loobus viimasel hetkel Heleniuse sõnul suurte riskide tõttu. Kahe kuu eest, mil Heleniuse tehing läbi kukkus, pöördus Infortar uuesti Estonia Farmide poole ning ostis põllumajandusettevõttest 96,6-protsendise osaluse.

"Meie üks põhieesmärke on alati olnud sünergia ja me otsime seda. Me rohepöörde otsingul jõudsime jällegi põllumajandusse tagasi. Kui me gaasi müüme, siis gaas on ikkagi fossiilne energia ja biogaas on see, mis on tegelikult siis roheenergia, aga biogaasi põhiline allikas on sõnnik," selgitas Ain Hanschmidt "Esimeses stuudios" huvi Estonia Farmide ostmise vastu.

Põllumajandussektor ei ole Infortarile uus valdkond, kuna mullu ostis ettevõte enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Pärnumaal Halingal, mis on kasumlik biogaasi tootmisele.

"Me praegu koos Alexelaga oleme kolme biogaasi jaama omanikud. Eelmine aasta, kui käisime vaatamas Halinga suurfarmi, siis otsustasime sinna investeerida just sõnniku pärast. Toona oli seal 1800 lehma ja 1800 noorveist. Me vaatasime, et sinna võiks biogaasijaama ehitada ja hakata biogaasi tootma. Aasta tagasi ostsime Halinga suurfarmi ja täna toodame juba biogaasi," ütles Hanschmidt.

Ärimehe sõnul on Estonia Farmides toodetav piim biogaasile hea boonus, kuna valdkond on kasumlik.

"Piim oli meile kirss tordile peale. Me investeerisime sellepärast, et saada biogaasi ja nüüd selgus, et ka piima tootmine on väga kasumlik," lausus Hanschmidt.

Hanschmidti hinnangul on ka Eesti jaoks vajalik leida enda koht rahvusvahelises tööjaotuses, sest see aitaks kaasa majanduse kasvamisele.  

"Kui me põllumajandust toidu poolt vaatame, siis me oleme ju sellisel laiuskraadil, kus me saame seda fantastiliselt hästi toota. 13 000 liitrit lehma kohta aastatoodang," lisas ärimees.

Ühtlasi tõi Hanschmidt välja, et eelmisel aastal omandatud Halinga suurfarm toodab oma piimast väga kõrgel tasemel juustu, mida tema andmetel ka Itaaliasse eksporditakse. See on mehe hinnangul suur lisandväärtus.

"Põllumajanduses on suur võimalus praegu ka see, et Euroopa Liit tahab põllumajanduspoliitikat, mille tulemusena kõik meie konkurendid, näiteks Taani, vähendavad maad. Meil on veel võimalus toota ja varustada kogu Euroopat toiduga," sõnas Hanschmidt.

Lisaks loodab ärimees, et ka tulevikus saab Eestis vabalt äri ajada.

"Kui me minevikku vaatame, siis Eesti juust oli ka esimese vabariigi ajal suur ekspordiprodukt üle Euroopa, Eesti peekon oli ja ma arvan, et see kõik tuleb uuesti tagasi. Üks oluline asi on ka see, et tuleb vaadata seda globaalset turbulentsi, mis maailmakaubanduses praegu toimub. Mulle tundub, et naturaalmajandus tuleb tagasi. Globaalset kaubandust enam ei eksisteeri igal pool. Tollid on peal ja olukord on täielikult muutunud, mis tähendab seda, et iga riik peab oma kaitsevõime eest vastutama ise ja oma rahvast ise kaitsma. Iga riik peab oma energia ise tootma ja iga riik peab oma rahva ise ära toitma," ütles Hanschmidt.

Hanschmidt näeb Estonia Farmide ostus suurt ärivõimalust, tänu millele saab Eesti tungida oma toodanguga Euroopa turgudele.

"Enam ei saa kaupa lihtsalt sisse osta. Meie ekspordiartikkel ongi Euroopa Liit. Tänu sellele, et oleme EL-i osa, saame ikkagi oma kaupa eksportida Itaaliasse, Hollandisse jne. See on hästi suur võimalus ja kõige paremini iseloomustab seda võimalust see, et vanasti oli keskmiselt piima hind 200 eurot tonni kohta. Kõige madalam oli 130 eurot tonn. Tänavu oli see Eestis märtsikuus 525 eurot tonni kohta. On tõusnud kaks ja pool korda," ütles Hanschmidt.

Hinda ajab ärimehe sõnul üles defitsiit, kuna pole lihtsalt piisavalt piima.

"Me oleme ideaalne koht piima tootmiseks ja me leiame rahvusvahelises tööjaotuses koha. Siis oleme Euroopale oluliselt vajalikumad ning meie turvalisus ka tänu sellele kasvab," lausus Hanschmidt.