Eesti valitsemissektori mullune eelarve puudujääk ulatus statistikaameti teisipäeval avaldatud andmete kohaselt 2024. aastal 1,7 protsenti. Riigieelarves oli prognoositud defitsiiti aga kolm protsenti. 

"1,7 protsenti SKP-st eelarvepuudujääk eelmisel aastal tõesti konteksti arvestades tundub suhteliselt väike number ja hea uudis. Eks ta tegelikult olegi, aga nii, nagu ka statistikaamet ütleb, septembris avalduvad täpsustuvad andmed ja praegu võib olla see puudujääk alahinnatud," rääkis Müller.

Eesti Panga presidendi sõnul võib vahe prognoositava ja viimase avaldatud näitaja vahel seisneda selles, et kaitsevaldkonna ostude puhul on keeruline otsustada, kuhu see võiks raamatupidamises täpselt klassifitseeruda. Nii oli see ka mullu.

"Mingid kulutused, mida veel ei tea, kas peaks võtma arvesse 2024 või 2025, tõenäoliselt lähevad hiljem ka osaliselt eelmisesse aastasse. Nende kohta veel info tuleb," kirjeldas Müller, lisades, et on ka võimalik, et mingeid kulutusi nihutati maksutõusude ootuses rohkem aasta lõppu ja see võis aidata kaasa maksulaekumiste kasvule.

"Kokkuvõttes keskpanga vaates me siiski näeme, et meil on endiselt probleem, et riigi kulutused ületavad püsivalt tulusid ja sellega on vaja tegeleda," rõhutas Müller. 

Maksuküüru kaotamine tekitab eelarvele lisasurvet

Eesti inflatsioon tänavu kiireneb, kerkides taas Euroopa Liidu etteotsa. Eesti Pank ootab tänavuseks hinnatõusuks kuus protsenti.

"Toidutoormete hinnad kui vaatame maailmaturul, mis viimastel kuudel, kvartalitel aset on leidnud, on keskmiselt kallinenud. Me teame, et see kipub Eesti toiduhindadesse suhteliselt kiiresti edasi kanduma. Samuti tulenevalt jätkuvalt suhtelisest kiirest palgatõusust ootame, et teenuste hinnad jätkavad kasvamist. Lisaks ligi kolmandiku järgmise aasta hinnatõusust annavad erinevad maksutõusud, eesotsas käibemaksu- ja mootorsõidukimaksu tõusuga. Need kõik arvestuslikult liidetakse hindadele," kirjeldas Müller. 

Küsimusele, mida maksuküüru kaotamine võib tähendada Eesti majandusele, vastas Müller, et asjal on kaks külge. "Inimestele see pakub muidugi leevendust, natukene suurem maksujärgne tulu, mis kätte jääb, aga teisalt riigirahandust vaadates on problemaatiline, et me teeme seda hetkel, kus riigieelarve on surve all ja see suurendab järgmisel aastal selgelt taas kord riigieelarve arvestuslikku miinust ja tekitab täiendavat survet."

Laenukoormust tõstes tuleb arvestada kasvava intressikuluga

Mülleri sõnul on Eesti laenukoormus jätkuvalt Euroopas tervikuna kõige madalamate hulgas, samal ajal riigieelarve väljavaade ja pilt, kuidas riik plaanib võlakoormust suurendama hakata, paistab väga jõulisel trajektooril olevat.

Kas kiire laenukoormuse kasv võib olla ohuks ka Eesti riigireitingule, vastas Müller, et täiendavaid laene võttes peaks kindlasti arvestama suureneva koormusega riigieelarvele ja maksumaksjatele. "Juba puhtalt intressikulude kaudu. See on sadades miljonites, mis me iga aasta maksame puhtalt intressimakseteks."

"Tüüpiliselt kui tõesti ka reiting langeb ja Eesti riigi võlakirjad muutuvad investori silmis tinglikult riskantsemaks, siis tüüpiliselt küsitakse veel rohkem intressi. Ehk see intressimäär võib laenu võttes tulevikus vastavalt kasvada. Rääkides mitte ainult Eestist, siis see on näha olnud ka selles, kuidas võlakirjainvestorid suhtuvad hiljuti näiteks Saksamaal kokkulepitud plaanidesse nende riigirahanduse loogikat muuta ja palju rohkem laenu võtma hakata. Ka Saksamaa puhul oli näha, kuidas seni kõige turvalisemaks peetud Euroopa võlakirjad väga lühikese perioodi jooksul odavnesid," selgitas ta.

Mülleri sõnul peab olema valmis, et intressimäärad võivad kallineda juhul, kui riigi rahandus ei ole jätkusuutlikul rajal.

Silmas tuleks pidada pikemat perspektiivi

Küsimusele, kas riigi rahandust peaks turbulentsel perioodil juhtima paindlikumalt kui kord aastas koostatava riigieelarvega, vastas Müller, et on aruteluruumi, kuidas oleks optimaalne.

"Teisalt ma jälle tunnen, et eks riik peab oma rahaasjades ka stabiilsust pakkuma ühiskonnale ja majandusele. Võib-olla peaks silmas pidama tänaste otsuste pikemat perspektiivi, mitte kogu aeg lühiajaliselt korrigeerima," ütles ta.

Müller viitas, et näiteks mõne aasta eest, mil paistis, et riigieelarves on rohkem lõtku, otsustati ühekordselt suurendada pensione. Ei peetud aga silmas, et suuremat kulu hakatakse edaspidi indekseerima, mis kandis suuremaid probleeme järgmiste aastate eelarvetesse.

"Eks seal mõistlikku tasakaalu on vaja leida. Ka need prognoosid, mida rahandusministeerium ja meiegi teeme aasta peale ette, ka need võivad muutuvas majanduskeskkonnas väga kiiresti ekslikuks osutuda," märkis ta.