Kuna Taro on lõpetanud Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal, küsis saatejuht Mirko Ojakivi, kas mitmesugused organid tundsid tema vastu huvi või mitte.

"Sellises võtmes ei tuntud. Pigem tehti minu elu ja olemine seoses ametitegevusega Venemaal ikkagi võimalikult keeruliseks. Aga sellel perioodil oli tõesti väga palju murrangulisi sündmusi, mis andsid kogemust ajakirjanikuna, ametialaselt andsid teadmist selle ühiskonna kohta, andsid seda vaadet, et kuidas see ühiskond muutus nende aastatega. Ma tean palju rohkem võib-olla nii sealse võimustruktuuride olemuse, sealse kiriku kohta ja nii mõndagi veel tänu sellele, et mul on see kogemus olemas nendest aastatest," vastas Taro.

Ojakivi küsis veel, kas sellest võib saada tema jaoks opositsiooni hambus väsitav teema.

"Mulle tundub, et see on kõik juba ära seletatud. Ma saan lihtsalt korrata seda, mida on öeldud. Ühel hetkel see ammendab ennast ära, ma arvan. See juhtub suhteliselt kiiresti ilmselt," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas praegune koalitsioon võib olla liiga paremale poole kaldu ja sotsiaalset poolt jääb liiga väheseks, ütles ta, et nii ei saa ühegi koalitsiooni kohta öelda.

"Me ei saa öelda ühegi koalitsiooni kohta, et see on liiga kuhugi kaldu, kui sellel on olemas parlamendi enamuse toetus. Meie põhiseaduse järgi on niimoodi, et kui parlamendi enamuse toetus on olemas, siis see on see koalitsioon, mis on võimalik. Ja täiesti loogiline on ju see, et maailmavaateliselt lähedasemad partnerid teevad koalitsiooni, mitte need, kes on kusagil erinevates otstes. See oleks pigem probleemiks Eestile, kus käib mingisugune kõhklus ja heitlus ühe ja teise nurga vahel," lausus Taro.

Rääkides piiri välja ehitamisest, ütles Taro, et ta ei saa aru, miks piiri ehitus seni nii kaua aega on võtnud. "Ma tahaks küll lähipäevil saada rohkem andmeid, et mille taga see asi on. Ma olen juba natuke nende piirilõikudega tutvunud, mis on pooleli, mis need summad on. Ausalt öeldes need numbrid, mida ma olen näinud, on mulle tundunud naeruväärsed võrreldes sellega, kui palju me peame riigikaitsesse panema. Üks teema on leida 1,6 miljardit, teine teema on leida mõnedkümned miljonid, et siis saada piir lõpuks korralikult lukku," rääkis Taro.

Taro rääkis, et tema poliitiline tugi on olemas algatustele, mis aitavad liiklussurmasid vähendada ja mis suudavad hoida tasakaalu turvalisuse ja privaatsuse vahel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus otsustas teisipäeval toetada põhiseaduse muutmist, mis võtab Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse, ent säilitab selle määratlemata kodakondsusega isikutele vähemalt neil valimistel.

"Ma arvan, et see oli väga mõistlik samm nende poolt, mitte takerduda sisepoliitilistel põhjustel, mitte minna ühiskonna õiglustundega vastuollu," kommenteeris seda Taro.

Kaitsepolitseiameti endine peadirektor Arnold Sinisalu on öelnud, et valimisõiguse äravõtmine pole vajalik, sest see ei lahenda probleeme, vaid tekitab juurde.

"Ma arvan, et see annab ikkagi inimestele stiimuli, kes elavad Eestis, kes soovivad ennast Eestiga siduda, kes soovivad kohalikul tasemel asjades kaasa rääkida, et siis seda valimisõigust säilitada, minna ja teha see Eesti kodakondsuse taotlus ära, sest nendest halli passi inimestest ma tõesti ei saa aru. See on inimese isiklik otsus, kas talle on oluline reisida Venemaale või hääletada Eesti Vabariigi kohalikel valimistel. Mina üldiselt mitte kellelegi ei soovita reisida Venemaale," sõnas Taro.