Tallinna linnavalitsus kinnitas sel nädalal osaluspoliitika põhimõtte, mille järgi peab linnal olema igale osalusele äriühingus selge eesmärk – kas avaliku teenuse pakkumine, turutõrke leevendamine või strateegilise huvi kaitsmine. Lisaks saab iga linnale kuuluv ühing konkreetsed omaniku ootused, mille täitmist hinnatakse vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Tallinn on eeskuju võtnud riigilt, kel samuti paika pandud, kuidas valitsetakse riigi osalusi ning esitatakse riigiettevõtetele omaniku ootused. 

Linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et linnal on põhjust oma ettevõttega ettevõtlusesse minna ainult siis, kui on tekkinud turutõrge või kui linnaelanikele on vaja strateegiliselt olulist teenust, näiteks tervishoius või ühistranspordis. "Pelgalt tulu teenimise eesmärgil ei peaks munitsipaalettevõtlust olema, sellega saab erasektor alati tõhusamalt hakkama," lausus Ossinovski.

Kuid kui juba ettevõte on loodud, siis peaks see linnale ka tulu tootma. Näiteks öeldakse dokumendis, et kui avalikust ülesandest lähtuva funktsiooni täitmiseks kasutatakse äriühingu vormi, siis on eesmärk saada kaupade müügist või tasuliste teenuste osutamisest ka mõistlikku kasumit. "Tulu teenimine ei ole eraldiseisev eesmärk, vaid ettevõtlusega kaasnev lisapõhimõte," seisab dokumendis.

Tallinna ootus on, et äriühing peaks teenima vähemalt turupõhist kasumit ehk kapitali tootlus peab ületama kapitalikulu. Kui aga äriühing täidab avalikke eesmärke ning need ei ole isetasuvad, siis võimalusel tuleb see äriühingule kompenseerida.

"Välditakse ka ülekompenseerimist, et hoiduda konkurentsiolukorra ja turu toimimise kahjustamisest ning riigiabi reeglite rikkumisest," märgitakse dokumendis.

Äriühingutele seatakse omaniku ootused

Tallinn hakkab oma ettevõtetele seadma omaniku ootusi, nagu on praktikaks ka riigil oma äriühingute puhul. Omaniku ootused avalikustatakse ühingute veebilehtedel ja Tallinna linna veebilehel. Omaniku ootused jagunevad kaheks: strateegilised valdkondlikud eesmärgid ja finantseesmärgid, mille puhul märgitakse, et iga äriühingu eesmärk on alati ka tulu teenimine.

Linnavalitsusel on juba 8. aprilli istungil plaanis kinnitada esimesele neljale-viiele linna äriühingule omaniku ootused. Praegu seisuga saab üks neist olema Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts ehk TLT.

Kõik Tallinnale kuuluvad ühingud peaksid omaniku ootused kätte saama aprilli jooksul, öeldi ERR-ile linnavalitsusest.

Kuidas ettevõte ootusi täitma hakkab, vaadatakse regulaarselt üle, põhimõtetes on kirjas, et iga kolme aasta tagant. Kui tuleb välja, et linna ühing ei suuda omaniku ootusi järjepidevalt täita, esitab koordineeriv üksus ühingu paremaks
juhtimiseks ettepanekuid linnavalitsusele.

Kas Tallinnal on vaja osalust erinevates ettevõtetes, hinnatakse iga ettevõtte puhul kolme aasta tagant. "Kui turg toimib ja erasektoris valitseb piisav konkurents avalikes huvides vajalike teenuste osutamisel, siis ei ole
üldjuhul vaja hoida teenuste osutamist Tallinna linna otsese kontrolli all läbi omandisuhte," seisab dokumendis.

Nõukogude puhul ei mainita poliitikute määramist

Tallinna linna osalemisel ühingutes eristatakse omaniku tasandil kahte rolli: osaniku, aktsionäri ja asutaja õiguste teostaja on linnavolikogu ja linnavalitsus, koordineeriv üksus on strateegiakeskus. Linnavolikogu otsustab linna ühingu asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning kinnitab ühingu põhikirja.

Osaluspoliitika dokumendis märgitakse, et Tallinna ühingute nõukogudesse tuleb kaasata praktikuid ja eksperte ettevõtlussektorist ning et eksperdil peab olema valdkondlik pädevus ühingu tegevusvaldkonnas või sellega sarnases tegevusvaldkonnas.

"Et tagada juhtimise ja järelevalve erapooletus, tuleb eksperdi kaasamisel vältida nii sisulisi kui ka näilisi huvide konflikte. Seetõttu ei tohiks nõukogu liikmete hulka eksperdina valida konkurendi, peamise kliendi või tarnija esindajat," seisab dokumendis.

Kas ja kuidas linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogudesse määratakse poliitikud, dokumendis ei mainita. Ometi on praegu linna äriühingutes palju linnavolikogu ja ka riigikogu liikmeid. Dokumendis märgitakse hoopis, et selleks, et nõukogus oleks tagatud ka omaniku ehk linna esindatus, kaasatakse nõukogudesse Tallinna linna teenistujaid.

Amet ametnikke riigiettevõtete nõukogudesse kaasatakse, kuid mitte poliitikuid, on ka riigi osaluspoliitika üks reegleid.

Tallinnale kuuluvad ainuomanikuna AS Tallinna Linnatransport, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Tallinna Arendused, OÜ Tallinna Perearstikeskus ja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Lisaks kuulub Tallinnale osalus AS-is Tallinna Vesi (55,057 protsenti), AS-is Utilitas Tallinna Soojus (33,34 protsenti) ja Coop Pank AS-is (2,78 protsenti).

Sihtasutustest on Tallinn asutanud Tallinna Lastehaigla, Tallinna Lauluväljaku, Tallinna Hambakliiniku, Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Tallinna Kultuurikatla ja Tallinna Haigla Arenduse. Üks asutajatest on Tallinn sihtasutustes Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, Nõmme Erahariduse Sihtasutus, Sakala Teatrimaja ja Mustamäe Kiriku Sihtasutus.