"Eesti on selles mõttes ikkagi normaalne riik, et kui mujal Euroopas räägitakse mingist tulemüürist paremäärmuslaste ümber, siis Eestis on tekkinud tulemüür vasakäärmuslaste ehk sotside ümber," rõõmustas EKRE esimees Martin Helme.

Tõenäoliselt on tal õigus, sest sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on praegu vähe liitlasi. Endised valitsuspartnerid süüdistavad sotse lagunenud valitsuse tegematajätmistes. Teised opositsioonierakonnad heidavad neile ette sama valitsuse tegemisi. 

Keskfraktsiooni juht Lauri Laats meenutas, milliste võtetega murti 2023. aastal obstruktsioon. Tema hinnangul vaigistati sellega opositsiooni häält. "Ja kindlasti mängisid selles suurt rolli ka sotsiaaldemokraadid," sõnas ta. 

"Nii, nagu üks poliitik ütles, et mida külvad, seda lõikad," viitas Laats EKRE esimehe Martin Helme sõnadele pärast seda, kui Arvo Aller riigikogu aseesimeeste valimistel sotsiaaldemokraat Tanel Kiige seljatas. Ja see oli alles algus. 

"Praegu tõesti tundub, et parlamendis on konservatiivne kambakas kujunemas sotsiaaldemokraatidele," ütles Kiik. "Ehk EKRE, Kõlvarti Keskerakond ja Isamaa teevad koostööd, et säilitada enda tänased positsioonid erinevates komisjonides," sõnas Kiik. 

Sotsidele aseesimeeste kohti ei loovutata 

Teiste sõnadega, saadikute arvult suurim opositsioonierakond ei pruugi saada ühtegi riigikogu komisjoni aseesimehe kohta. 

Asja tehniline pool selle taga on üsna lihtne. Komisjoni juhatus valitakse ringi siis, kui üks juhatuse liikmetest astub tagasi või enam kui pooled komisjoni saadikutest ta tagasi kutsuvad. 

Poliitik, kes saab uue juhatuse valimistel kõige rohkem hääli, kerkib esimeheks. See, kes tuleb teisele kohale, saab aseesimeheks. 

Praegu algatab vangerdusi Eesti 200 ja Reformierakonna võimuliit. Kolmes komisjonis soovivad nad sotsiaaldemokraatidest juhid asendada enda saadikutega. Ehkki napi enamuse tõttu tuleb poliitikuid siia-sinna solgutada, saavad hääletused tõenäoliselt tehtud. 

Kolmes komisjonis mängitakse juhikohad ringi uue võimuliidu sees. Kusjuures keskkonnakomisjonis ja põhiseaduskomisjonis tehti see töö ära juba neljapäeval. 

Nagu öeldud, valitakse koos esimeestega ka aseesimehi. Aga senikaua, kui Kiige nimetatud konservatiivse bloki hääled peavad, pole sotsidel neile kohtadele tõenäoliselt asja. 

"Matemaatika on ju selline, et kui võtta Isamaa, EKRE ja Keskerakonna fraktsioonid ning nendega liitunud isikud, siis see annab kokku 30 häält. Ja sotsiaaldemokraate on 14," arvutas Kiik. "See on enam, kui piisav meie tasalülitamiseks. Parlamendi demokraatiale või töökultuurile see loomulikult hea ei ole," lisas ta. 

Seeder: positsioonide muutmine eeldaks kõigi opositsioonierakondade tahet 

Tänased opositsiooni ametikohad lepiti kokku pärast 2023. aasta riigikogu valimisi. Koos aseesimeeste toolidega jagati ära kahe erikomisjoni juhtimine ning erinevad positsioonid delegatsioonides. Toona võeti arvesse ka fraktsioonide suurust. Tänaseks on saadikute erakonnavahetused selle tasakaalu päris tublisti paigast nihutanud. 

Kõige eredamalt paistab see silma Keskerakonna puhul. Kuigi parlamenti on jäänud kõigest seitse keskerakondlast, hoiavad nad lisaks korruptsioonivastase erikomisjoni juhtimisele enda käes ka nelja komisjoni aseesimehe kohta. 

Isamaal on viis aseesimehe kohta ja juhtpositsioon riigieelarve kontrolli erikomisjonis. EKRE-l on ainult üks aseesimehe koht. Endine EKRE fraktsiooni saadik Leo Kunnas on aseesimees riigikaitsekomisjonis. 

Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder ütles, et senise kokkuleppe ümbervaatamine eeldab kõigi opositsioonierakondade tahet. "Kui seda tahet mitmel erakonnale ei ole, siis uut kokkulepet ka ei tule," sõnas Seeder. 

Ta märkis, et sotside kõrvalejäämises poleks ka midagi erakordset. "Näiteks kui Kaja Kallas arvas Keskerakonna ministrid valitsusest välja, siis kuni uue valitsuse moodustamiseni ei jagatud Keskerakonnale minu mäletamist mööda ühtegi kohta," meenutas Seeder 2022. aasta suve. 

Võrreldes sotside ees terendava kaheaastase isolatsiooniga, oli Keskerakonna ootus muidugi oluliselt lühem. 

Lauri Laats ja Martin Helme leiavad samas, et ka sotsiaaldemokraadid ei pea kaks aastat pingil istuma. Mõlemad usuvad, et tänane valitsus laguneb varem. Ja kui keegi praegusest opositsioonist Stenbocki majja siirdub, tuleb riigikogu komisjonides niikunii jälle muudatusi teha. 

Kas komisjoni aseesimehe koht on üldse oluline? 

Muidugi pole komisjoni aseesimehe koht riigikogu kõige ihaldusväärsem positsioon. Mõjukuse ja nähtavuse poolest on sellest kaugel eespool riigikogu aseesimehe, fraktsiooni juhi ja erikomisjoni esimehe kohad. 

Siiski pääseb komisjoni aseesimees lihtliikmega võrreldes kergemini meediapilti "Kui esimees tavapäraselt esindab koalitsiooni ja selle seisukohti, siis aseesimees on see, kes toob välja mõne eelnõu või algatuse murekohad ja alternatiivsed ettepanekud," rääkis Kiik. 

Sama meelt on keskfraktsiooni juht Lauri Laats. "Ja sellest lähtuvalt on see väga oluline roll," ütles ta. 

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets leiab siiski, et ametlikest kohtadest ilmajäämine sotside mõjujõudu ei vähenda.

"Jätkuvalt meil on kõige suurem saadikurühm, jätkuvalt suudame kommunikatsioonis nii mõnestki erakonnast tugevamad olla ja sisu meie saadikurühmal on ka rohkem, kui mõnel fraktsioonil," kiitis Läänemets. 

Sotside juht räägiks koalitsioonierakondadega läbi 

Pealegi usub Läänemets, et kõik pole veel kadunud. Ta meenutas, et koalitsioonierakondade jaoks muutub komisjonide juhtimine väga keeruliseks. Ehkki kriitilisematel hetkedel võivad Reformierakond ja Eesti 200 oma saadikuid ringi liigutada, tuleb neil arvestada, et pidevalt valitseb mitmes komisjonis viik. 

See tähendab, et soovi korral saaks ühinenud opositsioon blokeerida niivõrd igapäevaseid asju nagu päevakordade kinnitamine. "Ja neil tekib olukord, kus nad isegi ei saa oma teemasid arutama hakata," märkis Läänemets. 

Siin näeb ta võimalust läbirääkimisteks. Võib-olla lubaks sotsid, et ei hakka tühiste asjade pärast võimuliitu kiusama – võib-olla aitaks koalitsioon vastutasuks mõne sotsiaaldemokraadi aseesimeheks. 

"Meie kõigi huvides oleks, et parlament töötab ka komisjonides selliselt, et asjad liiguks edasi. Riik ei tohi ju täiesti seisma jääda," rääkis Läänemets. 

Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak ütles, et erinevate teemade asjus on erakond valmis kõigiga suhtlema. "Aga mis nüüd positsioone puudutab, siis ükshaaval me võime ju omavahel rääkida aga mingeid lubadusi ma küll anda ei saa," sõnas Pillak. 

Tema sõnul on koalitsiooni üldine seisukoht, et opositsioon peaks enda positsioonid ise ära jagama. "Kuna meil see enamus on nii napp, siis tuleb meil ka oma meeskonnas kokku kokku hoida," ütles Pillak. 

Üllatus keskkonnakomisjonis 

Tegelikult kaldus üks koalitsioonipoliitik sellest seisukohast kõrvale juba neljapäevasel keskkonnakomisjoni istungil. Aga sotside meelehärmiks kaldus ta teisele poole. 

Kuna komisjoni senisest esimehest Igor Tarost (Eesti 200) sai siseminister, seadis võimuliit uueks juhiks Yoko Alendri (RE). Tema kõrval kandideerisid juhatusse senine aseesimees Isamaa liige Andres Metsoja ja sotsiaaldemokraat Züleyxa Izmailova. 

Sotside jaoks oli tegu väga olulise hääletusega, sest just keskkonnakomisjonis nähti võimalust aseesimehe koht ära noppida. Metsoja pidi kõigi eelduste järgi saama iseenda ja EKRE saadiku Rain Epleri hääled. Izmailova võis lisaks enda häälele arvestada erakonnakaaslase Tiit Marani toetusega. 

Poliitikud arvestasid, et nelja reformierakondase ja Eesti 200 liikme Tarmo Tamme toetus läheb Alendrile ning Izmailova ja Metsoja saavad mõlemad kaks häält. Läinuks niimoodi, selgunuks komisjoni aseesimees liisutõmbamisega. 

Aga siis, kui sedelid kokku loeti, oli Alendril neli, Metsojal kolm ja Izmailoval kaks häält. See tähendab, et keegi koalitsioonist loovutas oma toetuse Isamaa saadikule. Kes täpselt, ei õnnestunud rahvusringhäälingul välja selgitada. 

Eesti 200 liige Tarmo Tamm, kinnitas, et tema hääl läks Alendrile. Sama kinnitasid ka kõik reformierakondlased. Mõni poliitik küll viitas, et võib-olla mõtles endine kliimaminister ise, kellega tal koostöö paremini sujuks. Aga Alender lükkas need spekulatsioonid kategooriliselt tagasi. 

"Minu fraktsiooni kaaslased on kinnitanud, et nemad toetasid keskkonnakomisjoni esimehe valimistel Yoko Alendrit," ütles ka reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak. See tähendab, et kellelgi viiest koalitsioonisaadikust on vähetähtis aga huvitav saladus.