Venemaa rünnakud Ukraina linnadele on viimastel päevadel olnud massiivsed, pihta on saanud elumajad, haiglad ja koolid nii Harkivis, Odessas, Hersonis kui ka mujal. "Ukraina stuudios" kommenteerib intensiivistunud õhusõda, aga ka teisi rindesündmusi, diviisi staabiülema asetäitja kolonelleitnant Tanel Lelov.

"Tänasel päeval Kurskis, hoolimata Vene poole suurtest pingutustest, on siiski 60 kuni 70 ruutkilomeetrit maa-ala, mida Ukraina väed enda käes hoiavad," sõnas Lelov, kuid tõdes, et seal on varustamisega väljakutseid, sest Vene pool on võtnud eesmärgiks varustusteed ära lõigata.

"Kuid sellest hoolimata ukrainlased suudavad hoida nende poolt hõivatud ala Kurski oblastis. Selle tõttu on Venemaa sunnitud oma märkimisväärselt suuri jõudusid sinna piirkonda koondama, selleks et suruda ukrainlased sellest piirkonnast välja," rääkis Lelov.

Ukraina vägede liikumises Belgorodis on edu täheldatud. "On suudetud nendes läbimurdepunktides kahe kuni kolme kilomeetri ulatuses edeneda. Kõike seda selleks, et haarata initsiatiiv piirkonnas ja panna siis Vene pool kontsentreeruma ka sinna suunda oma vägesid selleks, et hajutada ja vähendada survet, võib-olla mõnel teisel rindelõigul."

Põhiline Vene vägede ründesuund on jätkuvalt Donbassis Pokrovski suunal.

"See jääb Venemaa pealöögi suunaks endiselt," sõnas Lelov. "Märkimisväärset edu tegelikult ei ole kummalgi poolel olnud, käivad rünnakud, mitte küll üksikud, aga siiski kuna intensiivsus on tõusnud, siis rünnakud mõlemast suunast jällegi, saavutamaks siis lokaalset edu haaramaks initsiatiivi, aga edundada sealt ei ole õnnestunud kummalgi poolel."

Sellel nädalal on mitmetes allikates, nii läänes kui Ukraina poolt, räägitud, et Venemaa koondab reserve põhja poole ja võib sealt uue pealetungiga alustada. Saatejuht uuris, kas tegemist on infooperatsiooniga või on juttudel tõepõhi all.

"Osaliselt võib-olla mõlemaga tegemist," vastas Lelov. "Kuna informatsioonisfääris on Vene pool suhteliselt osav ja kõikide nende erinevate rünnakutega ka tsiviiltaristu vastu, ennekõike siis nüüd, viimasel nädalal, kus Odessat rünnati, siis kõige selle valguses proovitakse teha kõike selleks, et demoraliseerida Ukraina tsiviilelanikkonda ja ka neid võitlevaid üksusi rindel."

Märke, et Venemaal on ressursid ammendumas, pole Lelovi sõnul näha.

Viimastel nädalatel on õhurünnakud Ukrainale intensiivistunud, neid on rohkem, nad tabavad palju sellist tsiviiltaristut.

Saatejuht uuris, mis on Venemaa intensiivistunud õhurünnakute taga ning kas Venemaa on hakanud teistsuguse lähenemise ja taktikaga neid korraldama.

"Jah, oleme täheldanud, et lennuvahendeid on hakatud kasutama kõrgemalt, ennekõike droone. Seda selleks, et vältida Ukraina väga lühikese maa õhutõrjevahendeid. Küll aga mida kõrgemal droonid lendavad, seda paremini on nad radaritele nähtavad ja seetõttu saab siis Ukraina kasutada teisi vahendeid, mis ulatuvad neid mõjutama sellest hoolimata," rääkis Lelov.

"Õhutõrjet ei jagu ju ka igale poole, kuna Ukraina territoorium on suhteliselt suur ja seetõttu 70 kuni 80 protsenti õnnestutakse tõrjuda, aga siiski teatud piirkondades, kus õhutõrje ei ole nii paigutatud ja nii intensiivne see võimaldab teatud droonidel ka sihtmärkideni jõuda," sõnas Lelov.

Kolonel tõdes, et on täheldatud Venemaa poolt droonirünnakute korral suuremate gruppide ja ka peibutusdroonide kasutamist.

"Objektirünnakutes, kus siis peibutusdroonid peaksid enda peale võtma õhutõrjetule, et selleks hetkeks, kui päris lõhkeainega droonid kohale jõuavad, siis oleks õhutõrjel kas moon otsas või oleks nad sunnitud juba positsiooni vahetama, selleks, et peale tuletegevust ennast varjata," sõnas ta.

Tsahkna: Rubio mõistab Euroopat

Välisminister Margus Tsahkna kohtus Washingtonis oma USA kolleegi Marco Rubioga. Saates uuriti temalt, mida arutati ja milline on USA ja Venemaa läbirääkimiste dünaamika, samuti millised on arengud Ukraina toetuse osas Euroopas.

"Välisminister Rubio on meile teada-tuntud inimene. Mul on olnud võimalus temaga kohtuda ka varem, kui ma olin kaitseminister," sõnas Tsahkna. "Ta ilmselgelt teab Venemaad, ta teab Euroopat, ta on väga selgelt olnud ka selline Hiina-vastane. Tema taust on olla Kuuba põgenik kommunismi eest ehk siis tegelikult on ta väga meiemeelne."

Tsahkna rõhutas, et kohtumine oli väga praktiline.

"Kõvasti on silma jäänud see, mida Balti riigid teevad kaitsevaldkonnas. See, et me lähme üle viiele protsendile kaitsekulutustest, mis on eriti tähtis tänasele Trumpi administratsioonile," sõnas ta.

Tsahkna rääkis, et Rubio tundis huvi ka, kuidas Eestil on õnnestunud riigipiir sulgeda. "Meile tundub iseenesest mõistetav, et me oleme suutnud piirid kinni panna. See huvi oli nendel päris suur, et kuidas moodi siis Baltiriigid on suutnud piiri hoida immigrantide vastu just nimelt, võib-olla isegi mitte venelaste vastu."

"Rubio on mõistlik inimene, ütles välja ka, et see, et Euroopa täna teeb rohkem, on ilmselgelt julgeoleku võtmes väga positiivne märk," täheldas Tsahkna.