Prokurörid süüdistavad Le Peni ja tema erakonnakaaslasi eurosaadikule mõeldud raha väärkasutamises. Süüdistuse järgi kasutas Le Pen europarlamendi liikme assistentidele mõeldud raha hoopis oma parteitöötajatele palkade maksmiseks.

"Nõutakse minu poliitilist surma," ütles Le Pen riiklikule televisioonile antud intervjuus, kirjeldades tema vastu nõutud keeldu kui vägivaldset rünnakut demokraatia vastu.

Üle kümne aasta on Le Pen olnud üks Prantsusmaa peamisi presidendikandidaate. Tema immigratsioonivastane retoorika on leidnud Prantsusmaal üha suuremat poolehoidu, asetades ta 2027. aasta presidendivalimiste esinumbriks.

Võimalus kohtuotsusest, mis kõrvaldaks Le Peni valimistelt, on vallandanud riikliku arutelu Prantsusmaa sõltumatu kohtusüsteemi ulatuse üle. Prantsuse prokuröride sõnul ei tohiks keegi, olenemata oma poliitilisest staatusest, olla seadusest kõrgemal. Kuid mõned riigi silmapaistvamad poliitikud, sealhulgas ka Le Peni vastased, väidavad, et keeld külvataks umbusaldust kohtusüsteemi vastu ajal, mil Prantsusmaa riiklikud institutsioonid on üha hapramad.

Gérald Darmanin, endine Emmanuel Macroni valitsuse siseminister, kes peaks ise 2027. aastal presidendivalimistel kandideerima, kirjutas sotsiaalmeedias, et Le Peni võimalik kõrvaldamine valimistelt oleks šokeeriv. "Le Peniga tuleb võidelda valimiskastide juures, mitte mujal," lisas ta.

Le Peni toetajad ja ka vastased näevad paralleele tema ja õigusliku ohu vahel, millega ka USA president Donald Trump enne valimist silmitsi seisis. Mõned on soovitanud Le Penil võtta kasutusele Trumpi käitumismaneer ja kasutada kohtuprotsessi valitsusasutuste-vastaste meeleolude õhutamiseks ja oma valijate elavdamiseks. Ungari peaminister Viktor Orbán, Le Peni liitlane, tuletas talle avalikult meelde, et "kohtusüsteemi-poolne ahistamine oli Trumpi jaoks ülioluline samm võidu poole".

Le Peni diskvalifitseerimine suurendaks tõenäoliselt Trumpi administratsiooni tippametnike, sealhulgas asepresident JD Vance'i ja miljardär Elon Muski kasvavat kriitikat, et Euroopa peavoolu poliitikud ja institutsioonid suruvad demokraatiat alla, et päästa see paremäärmuslike parteide käest.

Vance ja Musk on kritiseerinud Rumeenia kohtuid presidendivalimiste esimese vooru, mille võitis paremäärmuslane Calin Georgescu, tühistamise pärast Venemaa sekkumise tõttu. Samuti on USA võimuladvik kritiseerinud Saksamaa peavooluparteisid keeldumise eest moodustada mistahes koalitsioon riigi suuruselt teise partei, paremäärmusliku AfD-ga.

Prokurörid väidavad, et Le Pen ja kümned teised tema partei Rassemblement National/Rahvuslik Liit (RN) liikmed kasutasid ebaseaduslikult 4,5 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu vahendeid, mis olid ette nähtud Euroopa Parlamendi seadusandjate assistentidele. Prokurörid väidavad, et Le Pen ja tema seadusandjad kasutasid seda raha parteitöötajate, kes ei osalenud europarlamendi töös, palkade maksmiseks.

Le Pen on süüdistusi eitanud, tunnistades kohtus, et assistentidel oli kohane teha ka muud parteiga seotud tööd, kuna tegemist oli poliitiliste abiliste, mitte Euroopa Parlamendi otseste töötajatega.

Le Pen on seadnud kahtluse alla prokuröride erapooletuse, kuid ta väldib taktikaid, nagu kohtuametnike ründamine sotsiaalmeedia kaudu või nende tagasiastumise nõudmine.

Pärast RN-i ülevõtmist oma isalt on Le Pen keskendunud erakonna antisemiitliku ajaloo minevikku jätmisele ja demonstreerimisele, et RN-i poliitikud on valmis valitsema. Strateegia on muutnud parteid atraktiivsemaks, möödunud suvel toimunud parlamendivalmistel oli erakond varasemast edukam, võites Prantsusmaa Rahvusassamblees 125 kohta, tehes sellest alamkoja suurima erakonna.

Rahvusassamblee on praegu praktiliselt halvatud, lõhenedes kolme ideoloogiliselt vastandliku parteibloki vahele. Koda võttis vaevalt vastu aastaeelarve Prantsusmaa valitsuse töös hoidmiseks.

Le Pen ja tema seadusandjad on sättinud end jõudude tasakaalustajaks Macroni ärimeelsete liitlaste ja vasakpoolse koalitsiooni vahele.

Vasakliidu juht Jean-Luc Mélenchon kirjutas sotsiaalmeedias, et Le Peni diskvalifitseerimine viiks riigi poliitilisse kriisi.

Mélenchon on kritiseerinud prokuröride taotlust kohaldada Le Penile keeld, selle asemel et võimaldada kuni apellatsioonikaebuste esitamise ajaks tingimisi karistust.

Prokuröride taotlus tugineb 2016. aasta korruptsioonivastasele seadusele, mis ütleb, et igale poliitikule, kes on süüdi mõistetud riiklike rahaliste vahendite kuritarvitamises, tuleks kehtestada keeld uuesti ametisse kandideerida. Prokurörid väidavad, et seadus ei takista Le Penil töötamast oma ülejäänud ametiaega Prantsusmaa RN-i seadusandjana. Samuti on prokurörid palunud kohtul määrata Le Penile rahatrahv 300 000 eurot.

Prokurörid on kohtus väitnud, et nad peavad kohaldama 2016. aasta seadust, olenemata selle mõjust Prantsusmaa demokraatiale. Prokuröride sõnul ei ole kohtunikud kohustatud järgima süüdistatava presidendivalimistega seotud ambitsioone.

Le Peni advokaadid on väitnud, et 2016. aasta seadus ei peaks tema suhtes kehtima, sest kõik eurosaadiku assistendid võeti tööle lepingute alusel, mis lõppesid enne seaduse jõustumist sama aasta detsembris.

Prokuröride sõnul peaks kohus võtma arvesse hüvitisi ja muid makseid, mille seadusandjad said lepingute alusel ka 2017. aastal.

Le Pen palkas Euroopa Parlamendis töötades endale assistentideks teiste hulgas oma isa ihukaitsja Thierry Légier' ja oma personaliülema ja endise vennanaise Catherine Griseti.

Kui kohus keelab Le Penil 2027. aastal kandideerida, kaldub poliitiline tähelepanu tõenäoliselt tema mantlipärijale, 29-aastasele Jordan Bardellale.

Bardella on Euroopa Parlamendi liige, kuid tal on piiratud kogemus riiklikus poliitikas. Ta juhtis erakonna kampaaniat möödunud suvel toimunud erakorralistel valimistel. RN võitis toona enam kui viiendiku alamkoja kohtadest – erakonna suurim häältesaak läbi aegade.

Kui Bardellalt küsiti, kas ta kandideeriks Le Peni diskvalifitseerimise korral ise presidendiks, eitas ta üldse võimalust, et Le Pen valimistelt kõrvaldatakse. "Nii et ma ei esita endale seda küsimust. See hüpotees on täiesti hullumeelne," sõnas ta.