1998. aastal tundsid hiidlased uhkust ja rõõmu, kui nende oma, ehk Hiiumaal 1939. aastal valmis ehitatud purjelaev Alar jälle pärast maailmarändamist ja erinevate riikide lippude all sõitmist kodusaare sadamasse jõudis. Plaanid olid tookord selle, Eesti suurima säilinud ajaloolise puulaeva taastamiseks suured.

Täna on pilt Alarist paraku teistsugune.

Laeva omanikuks on Hiiumaa vald ja vallal on olnud teisi prioriteete.

"Teda on suudetud lihtsalt päris kokku kukkumisest päästa ja aus vastus on et rohkemaks jõudu ka ei ole," ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. "Siin on minu teada aja jooksul kõiksugu variante proovitud. Erinevaid toetusmeetmeid, kosilasi, metseene, aga seis on nagu ta on. Aus on tunnistada, et meil täna seda võimekust ei ole, et me paneksime siia sadu tuhandeid ja teeks ta korda."

Hiidlased ise on väidetavalt Alari armetu saatuse üle küllaltki murelikud.

"Kogukonnale on see olnud hästi oluline objekt, aga praeguseks on kohati lootusetus võtnud maad. Põhimõtteliselt kogukond jaguneb hästi erinevatele arusaamadele Alari tulevikust. Et taastame selle esialgse projekti järgi, või siis – ma ei taha seda hästi isegi välja öelda – väärikas ärasaatmine jaanitules," rääkis Sõru muuseumi juht Eve Ellermäe.

Eesti Meremuuseumi juht ütleb, et Eesti mereajaloo huvides saaks praegu ikkagi veel Alarit päästa. Algust saaks teha ehk paarisaja tuhande euroste töödega alustades.

"Praegu ei ole veel liiga hilja. Hilja on teda sõitma panna, see rong on läinud! Aga et tast mingi osa säilitada, et ta oleks kui muuseumi eksponaat, siis kõigepealt kinni katta korralikult ja maast lahti kiilplokkide peale, et saaks laeva ventileerima. Siis saaks hakata mingisuguseid pehkinud detaile välja vahetama," sõnas Eesti meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Kui tõesti õnnestuks Alar praegusest armetust olukorrast päästa, saaksid hiidlased selle ajaloolise puulaeva kindlasti kujundada oma saare üheks oluliseks vaatamisväärsuseks. Ikkagi on tegemist kogu maailmas ainulaadse, Eestis ehitatud suurima säilinud purjelaevaga.