Riigiprokuratuur süüdistas Heldnat, Vaherit ja Alaveret kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises.

Heldnat süüdistati kelmuses ja ametialasele võltsimisele kihutamises, endist politsei- ja piirivalveameti peadirektorit Vaherit ametiisikuna kelmusele kaasaaitamises ja ametialases võltsimises ning Alaveret ametiisikuna kelmusele ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamises.

"Süüdistus seisneb selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas SKA talle maksma väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensioni," teatas prokuratuur möödunud aasta alguses.

Süüdistuse kohaselt leppis Heldna 2019. aasta veebruaris Vaheriga kokku, et ta vormistatakse politseiameti (PPA) teenistusse ja lähetatakse samal päeval tagasi kaitseväe luurekeskuse ametikohale, kus Heldna juba töötas ning kus tema töösuhe kordagi ei peatunud. Seejuures leppisid Vaher ja Alavere talle süüdistuse järgi kokku ametikoha keskkriminaalpolitsei salajases tunnistajakaitse üksuses. Süüdistuse kohaselt vormistati samal päeval käskkirjad, millega nimetati Heldna näiliselt PPA teenistusse ja roteeriti tagasi tema senisele ametikohale. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Heldna, Vaher kui ka Alavere, et Heldna ei kavatse PPA teenistusülesandeid täitma asuda ja näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku selleks, et teises asutuses töötaval Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Esitades pensioni taotlemisel sotsiaalkindlustusametile süüdistuse järgi ka näiliselt loodud staaži kajastavad dokumendid, pani Heldna Vaheri ja Alavere kaasabil toime kelmuse, leidis prokuratuur.

Kohus jõudis järeldusele, et avaliku teenistuse seaduse ehk ATS § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärk olla suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud sõna "või", ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist, leidis kohus ning et rotatsiooni eesmärk on täidetud ka siis, kui selle eesmärk on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine. Rotatsiooni vältimatu eeldus ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö edendamine.

Seega ainuüksi asjaolu, et Heldna rotatsiooni eesmäk oli tema enda kui ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, tähendab, et tema rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja avaliku teenistuse seaduse tingimusi ei ole rikutud, leidis kohus.

Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole suurenenud Heldna isiklik pädevus ja motivatsioon, leidis kohus. 

Kohtu jaoks on ilmselge, et töötades kaitseväe luurekeskuses ning maksu- ja tolliametis sai Heldna uusi teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus, teatas kohtu pressiesindaja.

Asjaolu, et Heldna 2019. aasta aprillis ei asunud kohe PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei tähenda, et tal 2019. aasta aprillis puudus kavatsus asuda tulevikus seal teenistusülesandeid täitma. Ainuüksi asjaolu tõttu, et Heldna ei pidanud kohe hakkama teenistusülesandeid täitma, vaid võis seda teha peale rotatsiooni lõppemist, ei tähenda, et selle kohta käiv käskkiri oli võltsitud, leidis kohus.

Kohus mõistis Alaverele õigusabikuludena välja 14 178 eurot, Heldnale 23 307 eurot ja Vaherile 19 839 eurot.

Alavere, Vaheri ja Heldna kaitsjad esitasid kohtule taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Heldna ja Vaheri osas esitati taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Alavere osas esitati taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole selles kriminaalasjas menetlusõigust rikutud ning seega ei rahuldata Alavere taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kuna Vaherilt võeti vabadus üheks tööpäevaks, siis tuleb talle välja mõista hüvitis ühe päeva eest summas 65,30 eurot. Ülejäänud osas jääb mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, leidis kohus.

Heldna kasuks mõistis kohus välja alates 8. maist. 2023 kuni 7. maini. 2024 politsei- ja piirivalveametist kõrvaldamise ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40 protsendi ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot. Lisaks tuleb talle hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 130,60 eurot.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.