Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsusega, et Eerik Heldna tööle võtmisega ja roteerimisega seotud dokumendid ei ole võltsitud ega ebaseaduslikud ja need kehtivad siiani ning Eerik Heldna on jätkuvalt politseiametnik.

Siseminister Lauri Läänemetsa kinnitatud teenistusliku järelevalve hinnang oli ilmselgelt põhjendamatu ja teotas Elmar Vaheri head nime. Elmar Vaheri ametist kõrvaldamine peaminister Kaja Kallase poolt oli ebaseaduslik. Eerik Heldna ametist vabastamise otsus, mille allkirjastas politsei- ja piirivalveameti juht Egert Belitšev, oli ebaseaduslik. Eerik Heldna vara arestimine riigiprokurör Maria Entsiku poolt oli õigusvastane.

Järgnevalt kõigest sellest pikemalt (kohtuotsused on toodud ajas toimunud järjekorras, s.t viimati toimunu on esimene).

1. 2.01.2026 otsustas riigikohus kohtukoosseisus Saale Laos, Paavo Randma ja Juhan Sarv jätta Tallinna ringkonnakohtu 19. juuni 2025. aasta otsus muutmata ja prokuratuuri kassatsioon rahuldamata, millega mõistab Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere kõikides süüdistuses õigeks.

2. Riigiprokurör Jürgen Hüva esitas apellatsioonikaebuse Tallinna ringkonnakohtule ja taotles 31.03.2025 Harju maakohtu kohtuniku Liina Pohlaku tehtud otsuse tühistamist. 19.09.2025 tegi Tallinna ringkonnakohus – kohtukoosseisus eesistuja Orvi Koik, liikmed Sten Lind ja Janika Kallin – otsuse ja jättis Harju maakohtu 31.03.2025 otsuse täies mahus kehtima.

3. Riigiprokuratuuri süüdistus Heldna, Vaheri ja Alavere toime pandud kelmuses ja kelmusele kaasaaitamises. Süüdistus seisnes selles, et Eerik Heldna lõi Elmar Vaheri ja Aivar Alavere kaasabil SKA-le ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on alates 2022. aasta 5. maist täitunud 25-aastane politseiametniku staaž, mille põhjal hakkas riik talle maksma väljateenitud aastate pension.

31.03.2025 mõistis Harju maakohtu kohtunik Liina Pohlak Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere kõikides süüdistuses õigeks. Kohtus leidis kinnitust, et kogu rotatsioonisüsteemi üheks eesmärgiks ja isikuid motiveerivaks asjaoluks ongi pensionistaaži kogumine ja õigus politseipensionile. Selline ajend on aastaid olnud legitiimne erinevates asutustes, s.h kapos.

Kohtus leidis kinnitust, et probleemsed suhted kapoga mõjutasid Heldna ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist.

Kohtus leidis kinnitust, et Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere ütlused on usaldusväärsed.

Kohtus leidis kinnitust, et mõlemad ametikohad (LUK, MTA), kuhu Eerik Heldna roteeriti, eeldasid politseiametniku erialast ettevalmistust ja see PPVS § 63 lg 1 tulenev tingimus on täidetud.

Kohtus leidis kinnitust, et Eerik Heldna rotatsiooni eesmärgiks oli tema kui ametniku enda pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, mis tähendab, et Eerik Heldna rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad tingimused ja ATS § 33 lg 1 tingimusi ei ole rikutud.

Kohtus leidis kinnitust, et samal päeval ametisse võetud isikuid on ka varem samal päeval edasi roteeritud (Küüt, Lehiste). Roteeritud isikuid nimetati rotatsiooni perioodil teisele ametikohale võrreldes sellega, millisel ta varem töötas (Niklus, Kommussaar, Põierpaas, Malva). Seega ei ole kunagi olnud välistatud või keelatud variant, et isik rotatsiooni lõppedes ei tulegi PPA-sse tagasi.

Kohtus leidis kinnitust, et Heldna tööle võtmisega ja roteerimisega seotud dokumendid ei ole võltsitud ega ebaseaduslikud ja need kehtivad siiani.

Kokkuvõtvalt leidis kohtus kinnitust, et süüdistuses etteheidetud ATS§ 33 lg 1 nõudeid ei ole Eerik Heldna PPA teenistusse võttes ja samal päeval LUK-i edasi roteerides rikutud. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et 2019. aasta aprillis ei olnud Eerik Heldnal plaanis mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma.

Üksnes asjaolu, et Eerik Heldna ei pidanud kohe 2019. aasta aprillis täitma teenistusülesandeid PPA-s vaid roteeriti LUK-i ja 2020 MTA-sse eesmärgiga, et Eerik Heldna peale lähetuse lõppu aprillis 2023 naaseb PPA-sse teenistusülesandeid täitma, ei muuda Eerik Heldna PPA teenistusse vormistamist 2019 aprillis ebaseaduslikuks ja näiliseks.

4. Teenistuslik järelevalve

Siseminister Lauri Läänemets algatas 21.03.2023 teenistusliku järelevalve PPA üle eesmärgiga kontrollida KKP personalitoimingute õiguspärasust alates 2018. aastast. siseministeeriumi osakonna juhataja Tarmo Olgo koostas ja avalikustas 6.06.2023 kokkuvõte, milles öeldi, et Elmar Vaheri peadirektoriks oleku ajal võeti viis isikut politseiteenistusse näiliselt.

Elmar Vaher esitas selle peale Tallinna halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et kohus tunnistaks eelnimetatud väite õigusvastaseks ja tema head nime teotavaks.

1.12.2023 otsusega tuvastas halduskohus, et siseministri Lauri Läänemetsa allkirjastatud kokkuvõttes on tõepoolest antud õigusvastaselt Elmar Vaheri head nime teotav hinnang.

Kohus ütles järgmist:

"Siseministeerium on 06.06.2023 avalikkusele kättesaadavaks tehtud teenistusliku järelevalve kokkuvõtte tähelepanekus nr 2 andnud põhjendamatu ehk ilmselgelt ebapiisaval faktilisel alusel põhineva hinnangu, et viis isikut võeti politseiteenistusse näiliselt ning teotanud seeläbi kaebaja kui nende viie isiku politseiteenistusse võtmise aegse PPA peadirektori head nime…"

"…sõna "näiline" kasutamine ei olnud juhuslik keelevääratus, vaid teenistusliku järelevalve koostamisel tehtud selge valiku tulemus ning sellise valiku tegemine oli teenistusliku järelevalve käigus tegelikult tuvastatud asjaolude kogumi pinnalt ilmselgelt põhjendamatu."

"Olukorras, kus ühelt poolt polnud Siseministeeriumil sellise hinnangu andmiseks mitte mingisugust teenistusliku järelevalve eesmärgist ja teenistusliku järelevalve lõppotsuse sisust lähtuvat vajadust ning kus teisalt puudus ka selle hinnangu andmiseks piisav faktiline baas, läheb sellise hinnangu andmine selgesse vastuollu Elmar Vaheri õigusega süütuse presumptsioonile."

Kohus andis kriitilise hinnangu ka sellele, kuidas siseministeerium rotatsiooni reguleerivatest õigusnormidest aru saab:

"Muus osas saab aga tõdeda, et teise asutusse roteerimise lubatavuse alused on täielikult reguleeritud PPVS §-s 63, kus seda pole seotud mingisuguste konkreetsete eesmärkidega, vaid ainsaks eelduseks on politseiametniku nõusolek ja see, et see teine ametikoht eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust.
Seejuures on Elmar Vaher õigesti osutanud ka sellele, et ühestki õigusnormist ega rotatsiooni olemusest ei tulene, et politseiametniku teise asutusse roteerimisel peaks tingimata üksikasjalikult määratlema, milliseid ülesandeid see ametnik pärast rotatsiooni lõppu PPAs täitma asub või detailselt kirjeldama rotatsioonist saadavat kasu PPA jaoks."

Siseministeerium kohtuotsust ei vaidlustanud ja kohtuotsus jõustus 01.01.2024.

5. Vaheri ametist kõrvaldamine

23.03.2023 korraldusega algatas valitsuse nimel peaminister Kaja Kallas Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetluse ja kõrvaldas ta ametist.

Elmar Vaher kohtus siseministri Lauri Läänemetsa, kantsleri Tarmo Miilitsa ja õigusosakonna juhatajaga, mille käigus selgitas menetluse ebaseaduslikkust. Kuna teavitamise tulemusel tegevus jätkus, pöördus Elmar Vaher oma õiguste kaitseks kohtusse.

Tallinna halduskohus tunnistas 22.06.2023 otsusega valitsuse korralduse ebaseaduslikuks ja kohustas valitsust hüvitama Elmar Vaherile saamata jäänud töötasu. Kohus ütles järgmist:

"…distsiplinaarmenetluse algatamine oli põhjendamatu, kuna vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud Vabariigi Valitsusel sellist teavet, mille pinnalt oleks saanud mõistlikult tõenäoliseks pidada, et Elmar Vaher on toime pannud mõne sellise teo, mis kvalifitseerub distsiplinaarsüüteona ATS § 69 tähenduses ja mille eest on Elmar Vaherile ATS §-s 77 sätestatud ajaraame silmas pidades veel võimalik määrata distsiplinaarkaristus."

Muuhulgas ütles kohus, et kriminaalasjas esitatud kahtlustuses ei ole Elmar Vaherile süüks pandavad teod piisavalt selgelt kirjeldatud ning avaldas kahtlust, kas Vabariigi Valitsuse liikmed enne distsiplinaarmenetluse algatamist üldse kuriteokahtlusega tutvusid.

Kohus ütles järgmist:

"Nõustuda ei saa Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et ATS § 72 lõikes 3 sätestatud kohustus distsiplinaarmenetluse algatamise korralduses teadaolevaid asjaolusid kirjeldada on nõuetekohaselt täidetud viitega kriminaalmenetlusele või selle raames esitatud kahtlustusele.
Selline viiteline kirjeldamine võiks olla lubatav juhul kui viidatud dokumendis on piisavalt selgelt kirjeldatud konkreetseid asjaolusid, mis viitavad distsiplinaarkaristuse määramist õigustada võiva distsiplinaarsüüteo toime panemisele. Antud juhul see aga nõnda ei olnud.

Nimelt ei ole Vabariigi Valitsus  suutnud, sealhulgas ka mitte käesolevas kohtumenetluses ära näidata, et kriminaalasjas esitatud kahtlustus oleks sisaldanud teavet kaebaja tegude kohta, mis tõenäoliselt saaksid olla käsitatavad distsiplinaarmenetluse algatamisele eelnenud kahe aasta jooksul toime pandud distsiplinaarsüüteo kvalifikatsioonile vastavate tegudena.

Tegelikult ei nähtu vaidlustatud korraldusest isegi see, kas Vabariigi Valitsus tegelikult vaidlustatud korralduse andmisel asjaomase kahtlustuse sisuga kursis oli või piirdus teadmine üksnes kahtlustuse esitamise faktiga.
Vaidlustatud korralduses on viidatud küll sellele, et kriminaalmenetluses nr 22700000055 on Elmar Vaher "tunnistatud kahtlustatavaks", ent miski selles korralduses ei viita sellele, et Vabariigi Valitsus  oleks tegelikult olnud kursis kahtlustuse sisuga või oleks analüüsinud seda, kas kahtlustuses esile toodud asjaoludel on tõenäoline, et Elmar Vaher on toime pannud distsiplinaarsüüteo, mille eest on talle selle tõendatuse korral võimalik määrata distsiplinaarkaristus."

Valitsus kohtuotsust ei vaidlustanud ja see jõustu 23.07.2023.

6. Heldna ametist vabastamine.

12.04.2023 vabastas PPA peadirektor Egert Belitšev Eerik Heldna politseiteenistusest, kuna kaitsepolitsei oli kahtlustuse tõttu võtnud 05.04.2023 Eerik Heldnalt riigisaladuse loa.

27.06.2023 tunnistas Tallinna Halduskohus PPA määruse ebaseaduslikuks ja ennistas Eerik Heldna ametisse. Kohtuotsus määrati koheseks täitmiseks ja Eerik Heldna ennistati politseiteenistuse. Kuigi kohus ei analüüsinud ka siin detailselt Eerik Heldna ametisse nimetamise ja roteerimise õiguspärasust, sedastas ta ka selles asjas, et Eerik Heldna teenistust puudutavad haldusaktid on siiani kehtivad:

Kohus ütles järgmist:

"PPA eksib põhimõtteliselt, kui leiab, et Eerik Heldnat võis kohelda kuidagi teistmoodi tulenevalt sellest, et ta ei olnud alates politseiteenistusse võtmisest reaalselt päevagi PPA-s töötanud. Sõltumata sellest, milline kvalifikatsioon võidakse Eerik Heldna või PPA juhtide tegevusele omistada käimasoleva kriminaalmenetluse tulemusena, ei saanud PPA Eerik Heldna teenistussuhtega seotud otsustuste tegemisel mööda vaadata sellest, et Eerik Heldna oli kehtiva haldusaktiga politseiteenistusse võetud ja esiti Kaitseväe, hiljem Maksu- ja Tolliameti ametikohale n-ö rotatsiooni korras viidud.
Kaebajal on õigus, et PPVS § 581 kohaldub tema suhtes samamoodi nagu kuulub kohaldamisele iga teise politseiametniku ehk kehtiva haldusaktiga politseiteenistusse võetud isikute suhtes. See, et politseiametnik enne PPVS § 581 rakendamise vajaduse tekkimist reaalselt PPA-s ametikohustusi täitnud ei ole, ei mõjuta selle sätte kohaldamist mitte kuidagi."

PPA vaidlustas Tallinna halduskohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus.

7. 21.05.2024 otsusega jättis Tallinna ringkonnakohus Tallinna halduskohtu otsuse muutmata.

8. Heldna vara arestimine

22.03.2023 esitas riigiprokurör Maria Entsik kohtule taotluse arestida Eerik Heldna vara. Harju maakohus arestis 21.04.2023 määrusega konfiskeerimise tagamiseks Eerik Heldnale kuuluva pensioni nõudeõiguse ja keelas sotsiaalkindlustusametil eripensioni maksmise.

15.05.2023 tühistas Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu määruse ja vabastas Eerik Heldna vara aresti alt.

Kohus ütles järgmist:

"Ringkonnakohus möönab, et kaebuse argumentatsioon võimaldab õõnestada Eerik Heldna suhtes tõusetunud kuriteokahtlust. Suure tõenäosusega on eelkirjeldatud argumentatsioonile võimalik rajada põhimenetluses hea edulootusega kaitseversioon."

Nagu ringkonnakohus eelpool tõdes, ei saa välistada võimalust, et Eerik Heldna mõistetakse õigeks. See võib omakorda tuua riigile kaasa intressi tasumise kohustuse. Teisisõnu võib Eerik Heldna pensioninõude arestimine minna võimaliku õigeksmõistmise korral riigile kalliks maksma."

Riigiprokuratuur kohtumäärust ei vaidlustanud ja see jõustus.