Lätlaste plaanid eelkõige oma kaitsetööstuse arendamiseks on muljetavaldavad, äsja kiitis valitsus heaks vastava tegevuskava kuni aastani 2036. Kolme aasta jooksul kahekordistatakse kohalike tööstuste tarneid kaitsejõududele, eesmärk on toota armeele vajalikku Lätis kolm korda rohkem kui seni. Kaitsekuludest rahastatakse ka uuringuid ja innovatsiooni. Kümne aasta jooksul peaks kaitsetööstus moodustama Läti majandusest kolmandiku.

Üldiste eesmärkide kõrval peaks valmima ka konkreetsem tegevuskava. Järgmisel aastal suurendatakse kaitsekulusid nelja protsendini SKP-st. Ega lätlastel sellest praegugi enam palju puudu jää, sest tänavune kaitse-eelarve on ajaloo suurim.

"Aasta lõpuks koostame lähiaja tegevuskava, nagu soovisid kaitsetööstuste esindajad – mida ootame meie ettevõtetelt ja mida vajame 2026.–2028. aastal. Peame ajakava kaitsejõudude vajadustega kooskõlla viima," ütles Läti peaminister Evika Silina.

"Kaitsejõududel on 20 aasta arengukava, kuid kui saame raha, võime selle palju kiiremini ellu viia. Tuleb üle vaadata paljud asjad, mida saame teostada. Kui lisaraha eraldatakse, aitab see riigi kaitsevõimet oluliselt tugevdada," lausus Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

"Kaitsetööstuse areng võimaldab arendada meie kaitsejõude, varustuskindlust, majandust ja innovatsiooni ning luua tehnilisi lahendusi, mis on meile väga tähtis," ütles Läti kaitseminister Andris Spruds.

Rahavajadust on palju, sest kaitsekulude kõrval tuleb ehitada Rail Balticut ja vaadata, et rahvas arstiabita ei jää. Erinevalt Eestist pole Lätis maksutõuse veel kehtestama asutud, vastupidi – nii palgasaajaile kui ka pensionäridele jääb tänavu rohkem raha kätte. Ja retseptiravimid muutusid odavamaks.

"Balti riigid olid need, kes hoiatasid Euroopat Venemaa plaanide eest. Meil oli õigus, sest tunneme olukorda paremini. Vaatame Euroopa Komisjoni koosseisu – Kaja Kallas juhib välispoliitikat, Valdis Dombrovskis tegeleb majanduse ja Audrus Kubilius kaitsevaldkonnaga. Kolm väga olulist teemat mitte ainult Balti riikidele, vaid kogu Euroopa jaoks tervikuna. Nii Balti riikide kui ka Poola huvides on tugev Euroopa," rääkis Läti Panga president Martinš Kazaks.

Valitsuse liikmed räägivad sisemisest kokkuhoiust ja bürokraatia vähendamisest. Samas – peaministripartei Ühtsus on võimul olnud pikka aega ja selle aja jooksul on bürokraatia hakanud rohkem vohama. Vähemalt majandusminister lubab, et konkreetsed ettepanekud on nüüd ka parlamenti jõudmas.

"Juba aasta tagasi võtsime vastu bürokraatia vähendamise plaani ehituses. See hõlmab 60 erinevat tegevust. Peagi hakkame neid ellu viima. Seekordne valitsuse istung oli tähtis, sest kiitsime heaks muutused ehitusseaduses. Nende kooskõlastamine algas juba septembris. Need seadusemuudatused puudutavad paljusid olulisi asju – näiteks protseduurilisi küsimusi, et lihtsustada ehitajate tööd. Kuid vähendame ka erinevate lubade taotlemisaega," lausus Läti majandusminister Viktors Valainis.

Opositsioon leiab, et valitsus, kel on parlamendis raskusi otsusteks vajalike häälte kokkusaamiseks, ei suuda eriti midagi teha.

"Kui reforme ei viida ellu ja bürokraatiat ei hakata vähendama lähiajal, muutub olukord veel hullemaks. Oleme ju üks vaesemaid Euroopa riike," ütles Läti seimi Läti Esikohal fraktsiooni esimees Ainars Šlesers.

Lätis on jäänud kaks kuud kohalike valimisteni ja loomulikult mõjutab valimiste-eelne aeg ka valitsuskoalitsiooni tegevust. Kuigi peaminister Evika Silina püüdis reformida valitsust ja kaasata uusi värskeid tuuli, siis tundub, et toetus koalitsioonile on ikkagi üsna habras, kuid enne kohalikke valimisi ei plaani keegi ka suuri muudatusi.

President Edgars Rinkevićs on samuti heitnud valitsusele ette otsustamatust, eriti Läti Panga presidendi valimisel. Nüüd on ta teinud ettepaneku muuta seadusi nii, et keskpanga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri kandidaadi esitaks parlamendile kinnitamiseks president. Ja selle nädala alates saatis ta seimile ettepaneku vähendada referendumi toimumiseks vajalike osalejate arvu.