NATO pikimat piiri Venemaaga valvav Soome võib 1997. aastal loodud lepingust lahkudes hakata taas varuma jalaväemiine, et need vajaduse korral käepärast oleks.

Soome peaminister Petteri Orpo ütles pressikonverentsil, et otsest sõjalist ohtu tema rahvale ei ole, kuid Venemaa kujutab endast pikaajalist ohtu kogu Euroopale, vahendab yle.fi.

"Ottawa konventsioonist taganemine annab meile võimaluse mitmekülgsemalt valmistuda muutusteks julgeolekus," ütles ta.

Teade tuli ajal, mil USA president Donald Trump süveneb jõudsamalt Ukraina sõja lõpetamisse, mis on omakorda toonud kaasa kasvava mure Poolas ja Baltimaades, et Venemaa võib hoopis neid sihikule võtta.

Orpo ütles pressikonverentsil, et Soome tõstab oma kaitsekulutusi 2029. aastaks vähemalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist ning kulutused kasvavad selleks ajaks ligikaudu kolme miljardi euro võrra.

Rahandusminister Riikka Purra sõnul plaanitakse suurendada ka Soome mereväge. "Ressursid on suunatud eelkõige maavägedele, kuid samuti soetame uut mererelvastust ja -varustust."

Soome president Alexander Stubb kommenteeris otsusust oma X-i konto vahendusel, märkides, et "Soome jääb alati maailmas vastutustundlikuks tegutsejaks, kes kindlustab oma julgeolekut ja kaitset".

The Finnish Government has today taken two key decisions, reflecting the changes in our security environment.

First, Finland will raise its defence expenditure to 3% of GDP by 2029. This is a part of Finland's contribution to Europe taking greater responsibility for our own…

— Alexander Stubb (@alexstubb) April 1, 2025

Ottawa konventsioonis on 165 riiki. Soome ühines lepinguga 2012. aastal. Konventsioon loodi algul selleks, et vähendada konfliktipiirkondades jalaväemiinidest põhjustatud tsiviilelanike surmasid.

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ning nende hävitamist nõudev Ottawa konventsioon (APLC) avati allakirjutamiseks 3. detsembril 1997. aastal ja see jõustus 1. märtsil 1999. Eesti ühines Ottawa konventsiooniga 1. oktoobril 2004.

Konventsioonil on humaanne eesmärk – keelustada täielikult jalaväemiinid, mis põhjustavad ülemääraseid ja tarbetuid kannatusi ja inimohvreid. Konventsiooniga ühinedes võtab osalisriik endale kohustuse mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ega ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooniga keelatud, öeldakse välisministeeriumi kodulehel.

Eelmine kuu teatasid ka Poola, Eesti, Läti ja Leedu oma soovist konventsioonist lahkuda Venemaast tuleneva sõjalise ohu tõttu.