Elektroonikatootja Incapi juht Otto Pukk soovitab tollide mõju hindamisega oodata.

"Incapil on üks oma tehas USA-s olemas, 20 protsenti meie toodangust läheb USA-sse. Aga vara veel öelda. See on Trumpi administratsiooni esimene samm, eks nüüd hakkavad läbirääkimised riikidega. Ma olen positiivne. Arvan, et nüüd on visatud palju tolmu õhku, aga küll see tolm ka alla tuleb ja normaalsus tuleb tagasi," rääkis Pukk.

Sama meelt on Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

"Sisuliselt on see ehk mitte niivõrd avang kaubandussõjaks kui Trumpi avang järjekordseteks läbirääkimisteks. Selles valguses võime ilmselt öelda, et USA siseselt hakkavad kindlasti valitsust survestama kohalikud tootjad, kes sõltuvad importsisenditest – nii autotööstus kui ka laiemalt töötlev tööstus."

Eesti majandus võib USA tollidest pihta saada eelkõige lähemate kaubanduspartnerite kaudu.

"Kui vaadata näiteks Soomet, kelle jaoks USA on kõige tähtsam kaubanduspartner, siis Soomes mõned räägivad juba, et tänavune majanduskasv saab olema selle tõttu null. Eesti puhul see mõju kindlasti nii suur ei ole. Kui peab ütlema, kui palju tariifide tõttu Eesti majanduskasv on sel aastal madalam, siis see ei ole 1,2 või kolm protsenti, vaid null koma millegagi," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kõigepealt saavad aga tollidega pihta Ameerika Ühendriikide tootjad ja tarbijad.

"Need tariifid ei ole nii, et need firmad maksavad kinni. Lõppkokkuvõttes on see lõppklient, kes maksab tariife kinni. Ja nüüd on küsimus, kas USA turu peal on olemas alternatiive sellele toodangule, mida nad praegu impordivad," märkis Pukk.

Küll aga võib USA kaubanduspoliitika tõmmata pidurit Euroopa Keskpanga intressilangetustele.

"Euroopa poolt vaadates igasugune tollide kehtestamine tõstab kas või lühiajaliselt inflatsiooni, mis tähendab, et me võime arvestada sellega, et tänased või eilsed prognoosid intressimäärade edasise languse üle tuleb üle vaadata tulenevalt sellest, kuidas Euroopa otsustab vastata kaitsetollidele," selgitas Luikmel.