"Natuke kaugemalt pihta hakates võib öelda, et ühelt poolt Ameerika presidendi Donald Trumpi taotletav eesmärk on mõnes mõttes arusaadav – vähendada Ameerika Ühendriikide kaubandusdefitsiiti ja panna teisi riike rohkem USA-s investeerima. Aga selle saavutamise viis läbi tollide on pehmelt öeldes kummastav," sõnas arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane.

"Ei tundu väga realistlik, et USA-s taaselustataks näiteks rõiva- või tekstiilitööstust ja teisi kergetööstuse harusid, mis on rahvusvahelise tööjaotuse käigus liikunud Aasiasse ja odavama tööjõuga riikidesse. Et rahvusvaheline kaubandus ei
ole nullsumma mäng ja sellest tegelikult võidavad kõik osapooled, ei ole Trumpile loogiline või arusaadav," sõnas Varblane.

Varblane ütles, et kui mõelda tollimaksu mõjudele Eestis, siis tuleb silmas pidada, et Eesti otsene eksport USA-s ei ole väga suur, kuigi teatud majandusharudes, nagu elektroonika või siis näiteks masinate ja seadmete tootmise valdkonnas, seda leidub.

"Olulisem on aga see, et Eestil on USA-ga nii-öelda kaudne eksport läbi teiste meie peamiste kaubanduspartnerite. Näiteks see, et müüme Saksamaale teatud tooteid ja Saksamaa omakorda siis kasutab neid meie müüdud tooteid mingi lõpptootekomponendina ja müüb selle lõpptoote edasi Ameerika Ühendriikidesse. Kaudne mõju on Eestile palju olulisem," rääkis Varblane.

Pensionifondid miinuses

Varblase hinnangul on ka teistlaadi mõjusid, näiteks võib arvata, et võib-olla teatud investeeringud jäävad Eestisse seetõttu tulemata, et välisinvestor näeb, et võib-olla on vähem riskantne teha see investeering USA-sse, et vältida tolle.

Eestile tuleb tollide mõju ka aktsiaturgude kaudu. "Näiteks Eesti pensionifondid, kes on investeerinud väga palju Ameerika turgudele või seetõttu, et turud paratamatult reageerivad negatiivselt sellistele uudistele, siis need fondid on selgelt miinuses," ütles Varblane.

Aktsiaturust rääkides ütles Varblane, et juba selle aasta algusest on börsidel
toimuv olnud väga muutlik, sest tulnud on väga palju segaseid sõnumeid.

"On arusaamatu, mis poliitikat Ameerika edaspidi hakkab ajama, sest ühel päeval räägitakse tollidest, teisel päeval räägitakse nende edasilükkamisest või ärajätmisest. Selles mõttes väga palju on ebakindlust. Aga mis puudutab kolmapäeva hilisõhtust uudist, siis tegelikult nii-öelda börsi järelturul on eri indeksid päris tugevalt miinuses. Ehk neljapäeva pärastlõunal oleme targemad, mis juhtuma hakkab," rääkis Varblane.

Varblane oli kindel, et tekib ajutine või esialgne lainetus ehk eri indeksid lähevad miinusesse, aga tõenäoliselt võib loota, et lähiajal tuleb ka mõningane rahunemine.

Pikemat perspektiivi Trumpi tollimaksupoliitika tõttu on Varblase sõnul raske ennustada.

"Võib arvata, et teised riigid vastavad samaga ehk siis kuigi Ameerika Ühendriigid selle eest hoiatasid, et teised riigid ei reageeriks, võib arvata, et see nii siiski ei lähe. Juba ongi kuulda sellest, et paljud riigid kaaluvad vastutollide kehtestamist. Kokkuvõttes tekib kaubandussõda, milles kaotavad kõik," rääkis Varblane.

Samas on Varblase sõnul üllatav, et Ameerika president on unustanud oma eelmise valitsemisaja kogemused.

"Selliste ootamatute ja küllaltki suurte tollide kehtestamine ei ole talle ka midagi esmakordset. Oma eelmisel valitsemisajal ta tegi seda suhetes Hiinaga ja mõnes mõttes ka seal tekkis olukordi, kus Ameerika jäi kaotajaks. Aga need olukorrad on Trumpil vahepeal ära ununenud," sõnas Varblane.

Kaudsed mõjud Eesti majandusele suuremad kui otsesed

Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm ütles, et Trump on oma käiguga tekitanud väga suure ebakindluse tulevikuväljavaadetes ja tollide mõjusid kogu majanduse kontekstis on keeruline kvantifitseerida.

"Siin võib olla ettenägematuid tagajärgi," sõnas Priisalm. "Paljud ettevõtted peavad muutma oma äri või sihtturge. Hulk ettevõtteid saavad kõvasti pihta," sõnas Priisalm.

Sarnaselt Varblasega rõhutab Priisalm Eesti kontekstis just kaudseid mõjusid siinsele majandusele.

"Kui vaatame Eesti kaubavahetust USA-ga, siis see on küllaltki piiratud mahus ja seal see mõju võibolla pole nii suur. Aga 70–80 protsenti on eksport Euroopa Liidu siseselt ja Eestil on suur hulk eksporti riikidesse, kes ekspordivad USA-sse. Sealt tuleb mõju, mida praegu kvantifitseerida on keeruline," rääkis Priisalm.

Priisalm tõi näitena autotööstusele teatud osasid tootva ettevõtte, nagu Norma, keda hakkab mõjutama see, et tollide tõttu kukub autotootjal ära autode müük USA-s ja praegu pole näha, kuhu tootjal oleks võimalik USA turule mõeldud autosid müüa. "Kuigi Euroopa autode kohalik müük võib mingil hetkel omakorda suureneda, siis kogu see protsess toob kaasa kulusid," ütles Priisalm.

"Järgnevatel päevadel tuleb välja hulk ettevõtteid, kes ütlevad, et nad enam ei suuda tegutseda USA-s. See hakkab loomulikult mõjutama ka nende ettevõtete aktsiate käekäiku," sõnas Priisalm.

"Turud kauplevad tulevikulootustele panustades ja need aktsiahinnad pole enam põhjendatud," lisas Priisalm.

Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel ütles Äripäeva raadiole, et Trump on teinud sammu globaliseerimise tagasikeeramisel.

"Enne kui tollimaksud välja kuulutati, räägiti igasugustest stsenaariumitest, et kellele, kui palju ja mispärast, aga nagu ka turgude liikumine neljapäeva hommikul näitas, siis ka hulludest stsenaariumitest oli tänane lähenemine kõvasti hullem. Ollakse kaubanduspoliitikaga tagasi 19. sajandis," sõnas Koppel Äripäevale.

Ettevõtja: meie kasvule pannakse piir

Puidust saunu tootva firma Capra müügidirektor Janek Barndõk ütles, et selles mõttes Trumpi tollid neid esialgu nii palju otseselt ei puuduta, sest nende firma äriosa, mis on seotud Ameerika Ühendriikidega, ei ole hetkel veel nii suur. Küll aga on neil pooleli mitmed läbirääkimised ja nende läbirääkimiste kulgu, mis on üsna lõppfaasis, võib see tollimaksude otsus kindlasti mõjutada.

Barndõk ütles, et kui diilid langevad ära, siis võib-olla tuleb vaadata tarneahel ümber. "Kas muuta seda, et see ikkagi saaks toimuda Ameerikas. Praegu on selleks veel mingid võimalused olemas," sõnas Barndõk.

Ettevõtja sõnul on kaudselt positiivne, et tollimaks on üle maailma ja Capra konkurendid, kes samu tooteid toodavad, on ka suuresti Euroopa Liidus või Hiinas. "Ja Hiina sai ju kokkuvõttes kõrgemad tollimaksud," sõnas Barndõk.

"Elame, näeme. Täna ei oska midagi öelda ausalt öeldes," ütles Barndõk firma tulevikuväljavaadete kohta.

"Kokkuvõttes võivad tollimaksud meile hetkel panna väga suure piduri, sest klient leiab, et kuskilt mujalt turult on ikkagi odavam osta. Tollimaks teeb meie toote ikkagi nii palju kallimaks," sõnas ta.

Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal Eestist Ameerika Ühendriikidesse eksporditavate kaupade väärtus 714 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti kuuenda kaubanduspartneri.

Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse 42,9 protsenti. 2023 oli ekspordi väärtus 499 miljonit eurot ja 2024 oli 714 miljonit eurot. Viimasel ajal on eksporti vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 26,9 protsenti koguekspordist Ameerika Ühendriikidesse. Sellele järgneb rafineeritud naftatooted, mille osatähtsus on 8,45 protsenti.

Viimastel aastatel on eksportinud Ameerika Ühendriikidesse kaupu ja teenuseid ligi tuhat Eesti ettevõtet. Nendest suurimad eksportöörid olid Veriff OÜ, NPM Silmet OÜ, Clevum OÜ, Magnetic MRO AS, SaleMove OÜ, Arte Bunkering OÜ, AS Norma jt.

2024. aastal oli Ameerika Ühendriikidest Eestisse imporditavate kaupade väärtus 315 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 15. kaubanduspartneri.