Trump jõustas kaitsetollid 10-protsendise baastariifiga kogu maailmale
USA president Donald Trump kirjutas alla korraldusele, millega kehtestas kaitsetollid baastariifiga 10 protsenti kõigile maailma riikidele. Euroopa Liidule on kaitsetolli määr 20 protsenti ja Hiinale koos eelnevalt kehtestatud 20 protsendiga 54 protsenti.
"Ma kirjutasin alla ajaloolisele täitevkorraldusele, millega kehtestatakse vastastikused tariifid riikidele üle kogu maailma. Vastastikune tähendab: nemad teevad seda meile ja meie teeme seda neile," ütles Trump Valges Majas.
"See on minu arvates üks tähtsamaid päevi Ameerika ajaloos," sõnas president.
Trumpi sõnul on kaitsetollide põhitariif 10 protsenti, kuid mõnele riigile kehtivad kõrgemad tariifid.
Trumpi Valges Majas korraldatud üritusel esitletud tabeli järgi on näiteks Hiinale ja Jaapanile kehtestatud imporditollide tariifid 34 ja 24 protsenti.
Valge Maja kinnitas ajakirjanikele, et baastaseme 10-protsendiline tariif hakkab kehtima 5. aprillil kell 12.01. Erinevatele kaubanduspartneritele kehtestatud kõrgemad määrad algavad 9. aprillil kell 01.01.
Euroopa Liidule kehtestab USA 20-protsendilise imporditolli.
Trump kehtestas 25-protsendised tollid autoimpordile
Saksa autotööstuse jaoks on USA peamine eksporditurg ja kohaliku autotööstuse liidu (VDA) hinnangul kaotavad kõik pooled.
Saksamaa suurim autotootja Volkswagen (VW) saatis juba edasimüüjatele kirja, et lisab tollidest mõjutatud autodele juurde imporditasu.
VW teatas, et peatas ajutiselt Mehhikost pärit sõidukite raudteeveo USA-sse. Ka Euroopast laevadega saabuvad autod jäid sadamatesse. Firma teatas, et töötab koos logistikaettevõtetega, et "optimeerida sõidukite transporti pärast tollide olukorra stabiliseerumist". Firma teatas, et annab aprilli keskpaigaks rohkem üksikasju hinnastrateegiate kohta, vahendas The Wall Street Journal.
Trump ise teatas märtsi lõpus, et teda jätab külmaks, kui näiteks autotootjad tõstavad pärast imporditariifide kehtestamist ameeriklaste jaoks autode hindu.
"Mind ei saaks see vähem huvitada. Ma loodan, et nad tõstavad hindu, sest kui nad seda teevad, siis ostavad inimesed Ameerika päritolu autosid. Meil on neid palju," ütles ta NBC saatejuht Kristen Welkerile.
Kanada, Mehhiko ja Venemaa tolle ei saanud
Trump tõi kolmapäeval välja tabeli, kus olid kirjas riikidele kehtestavad tollimaksud. Nimekirjast jäid välja aga Mehhiko, Kanada ja Venemaa.
USA rahandusminister Scott Bessent ütles, et Venemaa jäi nimekirjast välja, kuna sanktsioonide tõttu kaubavahetust Venemaaga ei toimu.
Mehhiko ja Kanada ei pea maksma millegi eest, mis kuulub USMCA (USA-Mehhiko-Kanada vabakaubandusleping– toim.) lepingu alla.
USMCA leping jõustus 2020. aastal ja selle lepinguga, mis asendas kunagist Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepingut (NAFTA) jätkus suures osas tollimaksuvaba kaubandus kolme riigi vahel.
Capital Economics: tollid toovad aastas sisse 700 miljardit dollarit
Konsultatsioonifirma Capital Economics hindas, et Trumpi kehtestatud kaitsetollid toovad USA riigikassasse aastas 700 miljardit dollarit. Firma eeldab, et tulu võib küündida 835 miljardi dollarini. Samas tuleb eeldada, et tollid toovad kaasa ka impordi languse, seetõttu toovad tollid pigem sisse 700 miljardit dollarit, mis on umbes 2,3 protsenti SKP-st.
Majandusteadlased eeldavad veel, et USA inflatsioon saab tänavu hoogu juurde ning hinnad võivad tõusta üle nelja protsendi. Ökonomistid eeldavad seetõttu, et föderaalreserv jätab intressimäärad senisele tasemele.
Ajaleht The Wall Street Journal toob veel välja, et Washington saatis viimase sammuga selge sõnumi: globaliseerumise ajastu on läbi. Valge Maja tahab tagada, et USA tarbijatele müüdavaid kaupu toodetaks Ameerika tehastes.
"Töökohad ja tehased tulevad meie riiki tagasi. Kui soovite, et tollide määr oleks null protsenti, siis tootke siinsamas Ameerikas," teatas Trump.
Trumpi plaanid tähendavad seda, et investeeringute voog, mis on edendanud odavat tootmist, kuivab kokku. Trumpi tollid panevad rahvusvahelisi investoreid oma tegevust ümber hindama. Viimaste kuude jooksul on mitmed kontsernid andnud juba märku, et kavatsevad laiendada oma tegevust USA-s. Näiteks Lõuna-Korea tööstuskontsern Hyundai lubas investeerida USA-sse 21 miljardit dollarit.
Leht toob välja, et globaalsete tarneahelate lahtiharutamine saab olema keeruline ülesanne. Majandusteadlased hoiatavad investeerimise kriisi eest, mis omakorda võib pärssida majanduskasvu.
"Asjade ümberpaigutamine saab olema üsna keeruline. See protsess on aeglane, kulukas ja keeruline," hoiatas finantsfirma Morgan Stanley majandusteadlane Derrick Kam.
Ka paljud Ameerika tootjad on mures USA tollide mõju pärast.
"Sa ei saa lihtsalt tolle kehtestada ning tagada, et järsku on Ameerika taas tööstusriik," ütles helisüsteemide tootja Misco Speakers juht Dan Digre.
Prantsuse peaminister: tollid on katastroof nii Euroopale kui USA-le
Trumpi kehtestatud uued kõrged tollimaksud on katastroof nii Euroopale kui Ühendriikidele, ütles Prantsuse peaminister François Bayrou neljapäeval.
"See otsus on majandusmaailma jaoks katastroof. See on Euroopale tohutult raske. Ma usun, et see on katastroof ka Ühendriikidele ja Ameerika kodanikele," ütles Bayrou.
Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas neljapäeva hommikul, et USA tollimaksud on suur hoop maailma majandusele.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: BNS, WSJ