Brüssel võib pakkuda rohkem ruumi 2040. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Euroopa Komisjon tahab 2040. aasta kliimaeesmärgiga edasi minna, kuid uurib võimalusi, kuidas muuta see liikmesriikide jaoks vastuvõetavamaks. Komisjon võib seetõttu välja käia eesmärgi, mida saaks täita paindlikumal viisil.
Euroopa Komisjon on varem välja kuulutanud, et soovitab vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90 protsenti.
Euroopa Komisjon peaks lähinädalatel tegema ka vastava seadusandliku ettepaneku. Sellele järgnevad arutelud nii Euroopa Liidu nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis.
Vastuseis kliimaambitsioonidele aga kasvab ja EL-i kliimavolinik Wopke Hoekstra uurib nüüd võimalusi, kuidas muuta 2040. aasta eesmärk paindlikumaks.
Kõne all on võimalus, mis lubaks riikidel järsemaid heitkoguste kärpeid edasi lükata. See võib tähendada heitkoguste vähendamise aeglasemat algust ning hiljem 2030. aastatel käiks kärpimine siis juba kiiremas tempos.
Komisjon kaalub ka võimalust, mis lubaks riikidel osta saastekvoote rahvusvahelistelt turgudelt. See võimaldaks EL-i riikidel rahastada projekte, mis vähendavad heitkoguseid kolmandas riigis. Selline süsinikuturg aitaks edendada vaesemates riikides puhta energiaga seotud projekte.
Kuid kodanikuühiskonna rühmad hoiatavad, et sellised meetmed võivad kahjustada EL-i jõupingutusi võitluses kliimamuutuste vastu. Näiteks valitsusvälise organisatsiooni Carbon Market Watch tippjuht Sam Van den plas hoiatas, et tegemist on väga ohtlike ettepanekutega.
Politico toob aga välja, et EL-i ametnike jaoks on selline lähenemine viis, kuidas teha üha ebapopulaarsemaks muutuv eesmärk riikidele vastuvõetavaks. See aitaks tagada, et Euroopa Parlament ja liikmesriigid kiidavad õigusakti heaks.
Ükski neist ettepanekutest ei pruugi seista lõplikus õigusaktis. Kuid neid arutatakse läbirääkimistel Hoekstra ja fraktsioonide vahel, ütles üks komisjoni ametnik.
EL-i enda seadused näevad ette 2040. aasta eesmärgi kehtestamist. Politico toob aga välja, et nüüd on Euroopal kliima asemel muud prioriteed, praegu on need julgeolek ja konkurentsivõime.
Mitmed vasakpoolsed Euroopa Parlamendi fraktsioonid soovivad aga ambitsioonikate kliimaeesmärkidega edasi liikuda. Samal ajal soovib Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon Paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) pöörata rohkem tähelepanu tööstusele.
2040. aasta eesmärk aga kaotab ka liikmesriikide seas populaarsust. Itaalia parempoolne valitsus tahab vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 80-85 protsenti. Milline on tulevase Saksamaa valitsuse seisukoht, pole veel täpselt teada.
Toimetaja: Karl Kivil