Pärast Ukraina liitlastest koosneva tahtekoalitsiooni kohtumist Pariisis andis Soome president Alexander Stubb teada, et osapoolte kokkuleppe järgi peaks vähemalt üks Euroopa liider astuma kontakti Venemaaga.

Sama mõtte kordas nüüd üle Soome välisminister, kelle arvates tuleks aga enne läbi mõelda, mida sellega saavutada tahetakse.

"Soome ei pea Venemaad vaenlaseks, Venemaa ei ole meie vaenlane. Me oleme vastu Venemaa ebaõigele ja rahvusvahelist õigust eiravale tegevusele ja loodame, et Venemaa naaseb rahvusvahelise õiguse austamise juurde," ütles Soome välisminister Elina Valtonen.

Soome presidendi viimase aja tegevust on välisminister Margus Tsahkna sõnul tagant tõuganud soov saada Euroopa-poolseks läbirääkijaks ehk täita rolli, mis on Soomel olnud ajaloos varemgi.

Samas ütleb Tsahkna, et praegu pole mitte kellegi või millegi üle läbi rääkida. Vladimir Putin tegeleb isegi USA ja Ukrainaga suheldes lihtsalt väljapressimisega.

"Neid soove on olnud, et kuidagi tähtsaks ennast teha, aga praegu ei ole ju selleks mitte mingisuguseid tingimusi. Praegu peaks hoopis kehtestama lisasanktsioonid ja panema Putini korraliku surve alla ning toetama lihtsalt Ukrainat sõjaliselt, kuna ei ole ju soovi mingisuguseks päris läbirääkimiseks Putini poolt," ütles Tsahkna.

Lõplikult pole Euroopal Venemaaga rääkimisest tõenäoliselt võimalik hoiduda.

Kindralmajor reservis Neeme Väli ütleb, et kui Euroopa võtab kindla eiramistee, siis pole ka mõtet imestada, miks meid laua taha ei kutsuta. Samas tuleks enne dialoogi omavahel väga selgelt kokku leppida mingisugused aluspõhimõtted. Siin aga kerkib esile praeguse tahtekoalitsiooni peamine murekoht.

"Selle koalitsiooni puhul on ju väga ebaselge, missugust rahu me siis kaitsma läheme, et mis on see tulemus, milleni jõutakse. Ja nii kaua, kui see ei ole selge, siis see tahtekoalitsiooni eesmärk on ju ka selline kahtlasevõitu," sõnas kindralmajor reservis Neeme Väli.

"Aga vähemalt sellest oleme kõik aru saanud, et tegu ei saa olema selliste ÜRO rahuvalvajatega, kellel on kumminui puusa peal ja kes midagi ei saa teha. Kui me räägime ikkagi mingisugusest reaalsest ja töötavast garantiist, siis see peab olema sõjaline kohalolek ja juhitud Euroopa poolt eelkõige. Aga siin on samamoodi vaja ühel hetkel ikkagi Ameerika tehnilist toetust vähemalt, on see siis luureandmed või midagi muud," ütles Tsahna.

Tsahkna sõnul on järgmised paar nädalat väga tähtsad. USA presidendil Donald Trumpil saab aprilli lõpus täis sada päeva ametis ja ta peab näitama Ukrainaga seoses lubatud arenguid. Praegu aga tulemust pole ja Putin lihtsalt naudib kogu mängu.