Eesti Energia ostab Enefit Greeni väikeaktsionäridelt aktsiad tagasi turuhinnast märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutas esmaspäeval, kuidas kujunes tagasiostupakkumise hind ning selle teatavaks tegemise käik.

Eesti Energia pakub Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga oli 27. märtsi pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem.

Istungit juhtinud Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et komisjon uurib Enefit Greeni tagasiostu, kuna enne tagasiostu avalikuks tulekut toimus aktsiaga börsil väga aktiivne kauplemine.

Kovalenko-Kõlvart (KE) küsis selgitust, kuidas otsustusprotsess kujunes, millal saadi aru, et ettevõte on vaja börsilt ära tuua ja millised olid arutelud seoses hinnakujundamisega.

Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm selgitas, et kontserni finantsseis ei olnud juba mõnda aega väga hea olnud. "Seda me oleme päris palju väljatoonud nii oma kvartaalsetes kuutulemuste ülevaadetes kui ka muul kujul erinevates kogukondades. Selle baasilt oleme teinud analüüsi, mida teha, kuidas saavutada parem konkurentsivõime ja paremad finantstulemused Eesti Energia kontsernile."

Tamm ütles, et 12. märtsil tegi Eesti Energia juhatus otsuse teha ettepanek ülevõtmispakkumiseks. Nõukogu kinnitas otsuse järgmisel päeval. 26. märtsil tegi üldkoosolek oma otsuse ja 27. märtsil avalikustas Eesti Energia ülevõtmispakkumise. "Enne seda eelnesid siis analüüsid, mis olid üldisemal tasemel. Olid erinevad versioonid laual, midagi konkreetset ei olnud. Konkreetsus tekkis viimastel nädalatel," lisas Tamm.

Hinna kujundamisel tugines Eesti Energia kolmele sambale: analoogsed pakkumised, hinnasihid ja aktsionäride baas.

"Kõige olulisem – vaatasime analoogseid pakkumisi või tehinguid, mis on turul olnud. Tõsi, Eestis, isegi Baltikumis ülevõtmispakkumisi väga tihti ei toimu. Siit head võrdlusbaasi võtta ei ole. Samas Euroopas loomulikult on. Vaatasime analoogseid tehinguid ja milliseid hindasid on selliste tehingute puhul pakutud," rääkis Tamm ja tõi näite, et Rootsi ettevõte OX2 toodi börsilt ära hinnaga, mis oli ligi 30 protsenti kolme kuu keskmisest hinnast kõrgem.

"Teine alus, mille võtsime oli hinnasihid, mida erinevad analüüsimajad teevad," ütles Tamm. "Kuna Enefit Greeni aktsia oli selgelt börsil olev aktsia, siis sellele olid erinevad analüüsimajad teinud oma analüüsid. Pakkunud ka sihthinna, kuhu see aktsia hind võiks liikuda. Selle võtsime samuti aluseks."

Samuti analüüsis Eesti Energia aktsionäride baasi ja millise hinnaga nad on omale aktsiaid ostnud. "Tahtsime jõuda hinnani, mis enamustele aktsionäridele tähendaks positiivset tehingust väljumise võimalust," märkis Tamm.

Kovalenko küsis inimeste nimekirja kohta, kes olid teadlikud, et tuleb otsus ettevõte turult ära tuua ja milliseks kujuneb tagasiostu hind. Tamm vastas, et ei saa inimeste nimekirja avaldada, kuna see ei ole konfidentsiaalsusreeglite tõttu lubatud.

Rahandusministeerium hinnakujundamisel ei osalenud, märkis rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE) küsis, kas initsiatiiv tuli Eesti Energiast või oli see Enefit Greeni soov ning kuidas saab riik endale lubada 40 protsenti turuhinnast kallimat hinda.

Tamm rõhutas, et ettevõte jaoks oli tegemist puhtalt ärilistel kaalutlustel tehtud otsusega.

"Kui minna ajas tagasi, miks kunagi otsustati läbi väikeaktsionäride raha kaasata, tol hetkel oli see kindlasti vajalik ja õige. Oligi vaja taastuvenergiat arendada. Ja Eesti Energia tundus loomulik koht, kus seda teha läbi tütarettevõtte Enefit Green," sõnas ta.

Nelja aastaga on olukord energiaturgudel aga oluliselt muutunud ning on tekkinud vajadus erinevate tootmissüsteemide järele, mitte ainult roheenergia, ütles Tamm.

"Võibolla see oli selline natukene ekslik järeldus neli aastat tagasi," sõnas Tamm. "Tänases turuolukorras, kuidas tagada tugev energiaettevõte, see saabki olla ainult see, mida me praegu taga ajame. Et meil on terviklik Eesti Energia, meil on ühes samas loogilises süsteemis erinevat sorti tootmisvõimsused – juhitav tootmine, rohetootmine, salvestus, kliendid. Sellise tervikliku süsteemiga on võimalik terviklikku energiamajandust edasi arendada. See on taust, miks tehing tehti."

"Finantseerimise vaates on tegemist finantseerimistehinguga," lisas ta. "Ettevõtet saab finantseerida võõrkapitaliga, omakapitaliga, iseenda äritegevusega. Meie ka kõiki neid meetodeid loomulikult kasutame. Äritegevuse rahavood tulevad Eesti Energial mitmetest erinevatest kohtadest. Mitte ainult Eesti elektritarbijatelt. Meil on ka teistes riikides päris suured ettevõtted. Eesti Energia ärituludest üle poole tuleb väljastpoolt Eestit."

Riigikogu liige Rain Epler (EKRE) küsis, kuidas börsireeglid segavad energiaportfelli terviklahendust.

"Hetkel Enefit Greenis on puhtalt rohetootmine," vastas Tamm. "See on üks osa kogu energiamiksist. Ta kindlasti toimib, on vajalik, aga kui me tahame tulemusi maksimeerida ja jõuda ka selleni, et energiasüsteem toimib paremini, siis ta on ainult üks osa sellest, ta ei ole tervik."

Enefit Greeni börsil olemine avaldas mõju sisetehingutele, märkis Tamm.

"See, mismoodi toimivad täna sisetehingud, kui on tegemist kahe ettevõtte vaheliste tehingutega, millest üks on börsiettevõte, kuid teine on küll ema[ettevõte], kuid siiski eraldiseisev ettevõte, siis seal on päris keerukad protseduurid, mida peab täitma, et tõestada turuhinna olemasolu. On oluline, et meil on erinevad tootmiskomponendid pluss kliendid päriselt tihedalt omavahel integreeritud. See on see, mis teeb selle parema ärimudeli," rääkis Tamm.

Istungile olid kutsutud Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ja jurist Kristjan Nõmmik, Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning riigikontrolli esindajad.

Enefit Green arendab ja toodab tuule- ja päikeseenergiat Baltimaades, Poolas ja Soomes.