Kovalenko-Kõlvart: kaitseministeeriumi raport ei anna vastuseid Dataseli ja ARCA kontaktide tekkimise kohta

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tutvus esmaspäeval kaitseministeeriumis dokumentide ja kirjavahetusega, mis puudutavad Dataseli. Komisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul jäid paljud küsimused endiselt vastuseta, muuhulgas ka see, kuidas tekkisid Dataseli ja ARCA Defence'i kontaktid.
"Esiteks on registreeritud e-kirjade info ja hulk väga väike," sõnas Kovalenko-Kõlvart. Ta lisas, et pole võimalik selgeks teha, kuidas tekkis kontakt India ettevõttega Datasel või kes oli peamine initsiaator. "Me näeme siin kaht probleemi: esiteks toimuski väga palju suhtlust mitteametlike kanalite kaudu," selgitas ta. Paljusid kirju ei registreeritud ja probleemidega hakati tegelema hilja.
Ametlikke e-kirju vaadates on näha, et pärast tarneprobleemide tekkimist hakati lahendustega tegelema alles kuid hiljem. "Oleme palju keskendunud Dataselile, aga teine asi, mida erikomisjon on soovinud uurida, on Türgi ettevõte ARCA Defence ja see, kuidas nendega kontakt tekkis," rääkis Kovalenko-Kõlvart. Ta lisas, et ka kaitseministeerium tunnistas, et neid kontakte on keeruline tuvastada.
Lepinguid Türgi ettevõttega ei sõlmitud õigesti
"Ühest e-kirjast tuli välja, et näiteks toonane kaitseminister Hanno Pevkur kohtus nendega eraldi, aga sellest ei kirjutatud midagi lobipäevikusse ja ühtki märget sellest alles ei ole," sõnas Kovalenko-Kõlvart. Ta rääkis, et raportist selgus veel, et tegelikult ei sõlmitud lepinguid Türgi ettevõttega õigesti ega sisereeglite kohaselt. "Mingil määral tehti seda isegi halvemini kui Dataseli puhul, kui see üldse võimalik on," nentis ta.
Näiteks tehti erandhanke otsus tagantjärele, pärast seda, kui leping oli juba sõlmitud. Kui käidi kohapeal ettevõtet inspekteerimas, ei tehtud ka memot. See koostati alles tagantjärele ning paljusid asju ja dokumente hakati registreerima alles hiljem.
"Laskemoona puudutava lepingu sõlmimise puhul oli näha, et kui ühel päeval tegi valitsus istungil otsuse, siis juba järgmisel päeval saatis minister ise otse kirja palvega lepinguga edasi minna," ütles Kovalenko-Kõlvart. Ta rääkis, et nii Dataseli kui ka ARCA puhul on näha läbivat joont, et ei järgitud klassikalisi hankereegleid. "Isegi erandhanke puhul ei järgitud reegleid, vaid otsused ja protseduurid vormistati põhimõtteliselt alles pärast seda, kui leping oli sõlmitud," sedastas Kovalenko-Kõlvart.
Ta nentis, et ka raporti tervet versiooni lugedes pole seal olulistele küsimustele vastuseid. "Esiteks seda, kuidas need kontaktid mõlema ettevõttega tekkisid, ja samuti ei ole uuritud võimalikke korruptsiooniriske ning rikkumisi," rääkis Kovalenko-Kõlvart. Ta lisas, et kaitseministeerium ja riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ei uurinud seda, miks varjati neid lepinguid tükk aega riigikontrolli eest. "Me oleksime võinud olla riskidest teadlikud juba aasta tagasi," ütles erikomisjoni esimees.
Kovalenko-Kõlvart: riigieelarve sõnastusse läks väärinfo
Lisaks ei saanud riigikogu õigeaegselt kogu õiget infot riskide kohta, vaid riigieelarve sõnastusse läks Kovalenko-Kõlvarti hinnangul väärinfo, kus öeldi, et ühtegi riski ei võeta. "Kaitseministeerium seda ei uurinud, aga oleks pidanud uurima, mis põhjusel see juhtus ja kas riigikogu eksitamine võis olla tahtlik," nentis ta.
Erikomisjon uuris ka seda, millised riskid ikkagi realiseeruvad. "Me teame, et meil on probleemsed lepingud ka teiste doonorriikidega, näiteks Hollandi ja Taaniga," selgitas Kovalenko-Kõlvart. Tema sõnul tuleb arvestada ka tagasimaksenõuetega.
"Praegu olen kriitiline ka selles osas, et tegelikult ei ole endiste töötajatega intervjuusid tehtud," ütles erikomisjoni esimees. Ta lisas, et pole küsitud, kuidas kogu protsess toimus ja mis põhjusel tarnijani jõuti. "Ainus, mida ma tean, on see, et RKIK-i advokaat on intervjueerinud endiseid RKIK-i juhte, aga seda seoses kohtumenetlusega, mis praegu Dataseliga käimas on," sedastas Kovalenko-Kõlvart.









