Rollins rääkis USA meediale, et Valge Majaga on ühendust võtnud juba 50 riiki. Valge Maja majandusnõunik Kevin Hassett ütles samuti, et üle 50 riigi tahab Trumpiga tariifide üle läbi rääkida. Ei Rollins ega ka Hassett täpsustanud, millised riigid on ühendust võtnud, vahendas Politico. 

Trump kirjutas alla korraldusele, millega kehtestas kaitsetollid baastariifiga 10 protsenti kõigile maailma riikidele. Mitmele riigile aga hakkavad kehtima kõrgemad tollid, Euroopa Liidule on kaitsetolli määr 20 protsenti ja Hiinale koos eelnevalt kehtestatud 20 protsendiga 54 protsenti. Erinevatele kaubanduspartneritele kehtestatud kõrgemad määrad algavad 9. aprillil kell 01.01.

Trumpi administratsioon saadab nüüd tollidega seoses vastuolulisi signaale. Pole täpselt selge, kas USA tahab koguda tariifide toel juurde raha või survestada teisi riike läbirääkimistele. Need kaks eesmärki pole omavahel ka kooskõlas. Mida rohkem Trump lepinguid sõlmib, seda vähem tulu tollimaksud toovad. 

Mitmed riigid on siiski andnud märku, et tahavad jõuda kokkuleppele. Näiteks Vietnami juht vestles eelmisel nädalal pärast tollide teadaannet Trumpiga. Samas Hiina reageeris kiirelt ja lubas kehtestada USA-st pärit impordile 34-protsendilise tollimaksu. 

USA rahandusminister Scott Bessent ütles, et see on Trumpi otsustada, kas pidada läbirääkimisi või mitte. Ta tõi samuti välja, et enam kui 50 riiki on pöördunud Valge Maja poole. Bessent siiski hoiatas, et läbirääkimised võivad aega võtta. 

Bessent pisendas tariifide mõju inflatsioonile ja nimetas praegust turgude langust kohanemiseks, mis ei pruugi tähendada, et saabumas on majanduslangus. 

Ka kaubandusminister Howard Lutnick kaitses tollimaksude kehtestamist. 

"Mingit edasilükkamist ei tule. Need jäävad kindlasti päevadeks või nädalateks paigale. Kõigil on kaubavahetuse ülejääk ja meil on puudujääk," rääkis Lutnick. 

USA endine rahandusminister ja majandusteadlane Larry Summers kritiseeris samas teravalt praeguse administratsiooni tollipoliitikat. 

"Me kiirendame inflatsiooni, kuna tariifide tõttu on hinnad kõrgemad. Turud vaatavad seda ja leiavad, et firmade väärtus on viie triljoni dollari võrra väiksem. Ja see on lihtsalt kahju ettevõtetele, lisades kahju, mis tuleb tarbijatele, siis võivad kahjud küündida 30 triljoni dollarini," rääkis Summers.