Viimase 12 kuu jooksul varjupaigataotlejate süüks pandud rünnakud, mille hulgas pussitamised ja autoga rammimised, on põhjustanud rändedebati enne eelmise aasta Euroopa Parlamendi valimisi ja veebruaris toimunud Saksamaa üldvalimiste eel.

Ühel juhul on kohtu all Afganistani mees mullu mais Mannheimis toimunud islamivastasel meeleavaldusel aset leidnud pussitamise eest, milles hukkus politseinik ja sai vigastada veel mitu inimest.

Rahvusringhääling ZDF teatas pühapäeval, et Venemaa veebikontod olid teinud otsinguid Mannheimi rünnaku kohta enne selle tegelikku toimumist.

Siseministeeriumi pressiesindaja ei soovinud esmaspäeval uudist kommenteerida, kuid ütles, et valitsus uurib rünnakutega seoses võimalikke märke sihipärasest välismõjust ja asjasse suhtutakse tõsiselt.

"Saksa julgeolekuasutused teostavad pidevat kontrolli, kuigi seni selgeid märke välismõjust ei ole," ütles kõneisik.

Meediakanali ZDF andmetel tegid Venemaa kontod otsinguid fraasile "terrorirünnak Mannheimis" neli päeva enne pussitamist.

Teised Venemaalt enne intsidenti tehtud otsingupäringud sisaldasid väidetavalt fraase "rünnak Saksamaal" ja "Michael Stuerzenberger". Viimatimainitu on Mannheimis haavata saanud tuntud islamikriitiku nimi.

Raportis märgiti ka kahtlast veebitegevust enne juulis Leipzigi lennujaamas aset leidnud plahvatusest põhjustatud tulekahju.

Anonüümsed julgeolekuallikad ütlesid esmaspäeval, et algoritmide tõttu ei saa teha teha siiski usaldusväärseid avaldusi selle kohta, millal täpselt Mannheimi rünnaku kohta otsingupäringud tehti.

"On siiski üsna ilmne, et nende digitaalsete tõendite hindamine ja analüüs võib olla oluline samm tõele lähemale jõudmisel," ütles meediakanalile roheliste parlamendiliige ja julgeolekuekspert Konstantin von Notz.

Kantsler Olaf Scholzi Sotsiaaldemokraatide (SPD) poliitik Dirk Wiese lisas, et sarnaste rünnakute laine veebruarivalimiste eel oli väga silmatorkav.

"Venemaa osalus pole siin kaugeltki välistatud," sõnas Wiese.

Rangemad kontrollid on ebaseaduslikku sisserännet Saksamaale viimastel aastatel edukalt vähendanud, ütles siseminister kuu alguses, tuues välja madalama asüülitaotluste arvu ja väljasaatmiste kasvu.

Riik on teinud ametist lahkuva kantsleri Scholzi valitsusajal märkimisväärseid edusamme, ütles minister Nancy Faeser.

"Arvud räägivad enda eest," ütles ta, märkides, et asüülitaotluste arv oli aasta esimesel kahel kuul 43 protsenti väiksem kui mullu samal ajal ja 51 protsenti väiksem kui 2023. aasta samal ajal.

Kokku oli jaanuaris-veebruaris 229 751 asüülitaotlust, ütles ta.

Väljasaatmised on järkjärgult kasvanud alates 2021. aastast ja jõudnud üle 20 000-ni läinud aastal, selgub ministeeriumi andmeist.

Mure rände pärast oli esikohal Saksamaa veebruarikuistel valimistel, kus paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) tegi hea tulemuse pärast mitmeid ohvritega rünnakuid, milles süüdistati sisserändajaid.

Rändeküsimused olid kesksel kohal ka valimised võitnud konservatiivse CDU/CSU liidu koalitsioonikõnelustel Scholzi SPD-ga.