Pikalt nii Estonian Airi kui ka Nordicat juhtinud Jan Palmer leiab, et Martin Gaussi vallandamine kahjumliku Air Balticu juhi kohalt oli eeskätt poliitiline otsus.

"Kui olla riigiettevõte nagu Air Baltic, on väga raske maksumaksjatele seda kulu põhjendada. Ma arvan, et see otsus tugineb konfliktile poliitilise ja ärilise poole vahel," sõnas Palmer.

Palmeri hinnangul võinuks lasta Gaussil ettevõtte enne börsile viia, sest ettevõte vajab raha ja riik sinna rohkem raha juurde panna ei saa. Nüüd ilmselt erastamine viibib.

"Väga raske on ettevõtet börsile viia, kui sul pole ettevõtte eesotsas juhti. Ma usun, et börsileviimine vähemasti viibib," sõnas Palmer.

Lennundusekspert Sven Kukemelk leidis, et Gaussi vallandamine oli igati loogiline samm, kuid nõustub, et ettevõtte börsileviiimine nüüd selle aasta plaanidesse enam ei sobitu.

"IPO nõuab ikkagi usaldust inimestelt ja väga raske on usaldada: miks ma peaksin ostma, noteerima Air Balticu aktsiaid börsil olukorras, kus ta on üle 100 miljoni kahjumis ja me tegelikult ütleme, et sama mees, sama tiim läheb edasi sama asja tegema? Praegusel hetkel ongi selgelt vaja näidata, et midagi muutub," sõnas Kukemelk.

Kukemelgu hinnangul maadleb Air Baltic kolme suurema probleemiga. Üks neist on geograafiline asukoht, mida muuta ei saa, ent mis on poliitiliste sündmuste tõttu viinud Air Balticult transiitreisijad idabloki riikidest. Teiseks valesti valitud ärisuund ehk keskendumine puhkusereisijatele, kus konkurentideks on madalama kulubaasiga odavlennufirmad.

"Nad lähevad seal konkureerima Ryanairi, WizzAiri, Norwegianiga, kes on täiesti puhtatõulised odavlennufirmad, kelle kulubaas on madalam, siis puhkusereisijad tihtipeale ei taha maksta rohkem või mingit premiumi selle eest ja neil on raske seal konkureerida," sõnas Kukemelk.

Ka koroonakriisis muudetud äriplaan, millega Air Baltic läks abirahade toel üle ühesugusele lennukipargile, vajab muutmist.

"Tänasel hetkel Air Baltic toob 150-kohalise lennukiga ette 150-kohalisele lennukile. Seal ei ole, mujal maailmas see ei ole leidnud äriliselt toetust. Ilmselt nad peavad tooma sisse ka väiksemad lennukid," lisas Kukemelk.

Ka Eesti reisijatele võib see muutusi tuua.

Kukemelgu hinnangul suure tõenäosusega suureneb lendude arv Tallinnast Riia suunas ja suure tõenäosusega pikas plaanis väheneb otselendude arv Tallinnast.

"Lühikeses plaanis, see suvi, järgmine suvi, me ilmselt ei näe siin muutust," ütles

Ka Jan Palmer leiab, et ettevõtte senine äriplaan, kus reisijaid veetakse sõlmpunktidesse jätkulendudeks kokku, ei toimi.

"Kui tahta kusagile reisida, siis Riia asemel tahaks otse lennata. Seega on oluline pakkuda otselende. Sõlmjaamasüsteem minu hinnangul ei toimi," ütles Palmer.

Kahjumi tõttu on Air Balticu väärtus praegu madal, mistõttu ei tasu seda müüa. Ja raske oleks leida ka ostjat.

"Ma arvan, et IPO graafik liigub vähemasti kaks kuni kolm aastat tahapoole. Miks? Uus juht peab tulema sisse, uus juht peab tegema oma strateegilised otsused, sest IPO-s üks osa on ka see, et sa ostad strateegiat. Ideaalis oleks hea, kui uus juht saaks teha ühe aasta ka tulemust," ütles Kukemelk.