"Meie tagasivaade tegelikult on kaunis kehv, eriti kui vaadata selle aasta märtsi ja ega ka aprilli osas ei ole eriti häid signaale meie ettevõtjatelt tulnud," sõnas Kraner.

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on kaks protsenti enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli kolm protsenti ja siseturiste kaks protsenti rohkem.

Ka Kraneri sõnul saab terviklikust pildist näha, et esimeses kvartalis tõusis hotellide täitumus, ulatudes 52 protsendini. Probleemiks on aga keskmine toa hinna langus. 

"See tõi kaasa ka languse toa kohta teenitud tulus. Regiooniti paistab olukord veelgi drastilisem – langus toa pealt saadava tulu osas oli isegi miinus seitse protsenti. Ühesõnaga me oleme olukorras, kus külastatavuse väike kasv ei kompenseeri tubade hinna langusest tuleneva tulu vähenemist ja kulude kasvu," selgitas Kraner.

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht tõi ka välja, et osa madalseisust väljumise võimalustest sööb ära ka aasta algusest kehtima hakanud käibemaksu tõus. 

"Meid mõjutas ka tegelikult selline väike asi, et koolivaheaja sisse jäi selle aasta veebruaris vabariigi aastapäev ja see kordub nüüd ka aprillis, kus vaheaeg ja suur reede on samal nädalal. See tähendab seda, et pika nädalavahetuse asemel, mis tavaliselt puhatakse Eestis, minnakse nädalaks kuhugi mujale ehk viiakse raha Eestist välja," sõnas Kraner.

Vaatamata sellele, et ka Eestis on suvel soe ja mõnus, otsustatavad eestlased ikkagi näiteks Türgi või Kreeka kasuks. Kraner tõdeb, et Eestil on keeruline võistelda riikidega, kus turism moodustab majandusest palju suurema osa.

"Kui vaatame meie majutus- ja restoranide hindu, siis hinnatase jääb ikkagi alla Euroopa keskmisest. Lääne-Euroopa mõistes on Eestis kindlasti veidi odavam, aga meil on raske konkureerida selliste sihtkohtadega, nagu Türgi või mõned muud suured turismisihtkohad, kus turism majandusest moodustab kindlasti teistsuguse proportsiooni. See tähendab ka teistsugust riikide poliitikat." 

Kraneri hinnangul aga pingutavad turismiga tegelevad kohalikud ettevõtted väga, et pakkuda siinviibivatele turistidele või kohalikele lisandväärtust oma puhkuse ajal.

"Lisaks majutusele on võimalus näiteks nautida ka valgusšõud, teemaparki või on restoranide juurde seatud jutuõhtud või kunsti nautimine. Kindlasti me pingutame omalt poolt, et suvel inimesed ikkagi ka meie enda riigis ringi vaataksid. Meil on väga palju uusi ja huvitavaid asju tulemas tegelikult," ütles Kraner.

Ühtlasi on Balti riikide vahel korralik konkurents ja eriti seetõttu, et aastaid on Läti ja Leedu olnud odavamad riigid kui Eesti.

"Viimaste andmete pealt ei saa enam väga öelda, et näiteks meie pealinnade hotellihinnad Tallinnas ja Riias oleksid väga palju erinevad. Läti on meiega väga sarnasesse skaalasse liikumas," lükkas Kraner väite ümber. 

Leedu puhul Kraner aga tõdeb, et seal on hinnad tõesti teised võrreldes Eestiga.

"Neil on oluliselt väiksem käibemaks majutusele ja Leedu uus valitsus on turismisektori seadnud fookusvaldkonnaks, et võib arvata, et selle pinnalt kuuleme varsti Leedu turismi edulugusid rohkem."